Raul Eamets: rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ehk jaanalinnuefekt meie majanduspoliitikas

Raul Eamets Foto: Signe Oidekivi / Scanpix

Värskelt avaldatud rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 3,3 protsenti. Selle aasta majandusprognoosi alandati -1 protsendile. Kui maksumuudatused arvestusele juurde panna, siis oleks majanduskasvu suurus järgmisel aastal 2,1 protsenti.

Seda nimetatakse baasstsenaariumiks, kus ei ole arvestatud kavandatud maksumuudatusi.

Oleks palju selgem sõnum kõigile majanduses tegutsevatele subjektidele, kui baasstsenaariumina oleks välja toodud 2,1 protsenti, sest reaalsuses on ju maksumuudatused kokku lepitud ja väga suure tõenäosusega need ka rakenduvad. Detailid muutuvad, aga suur pilt on paigas, kui valitsus eelarveläbirääkimiste käigus lõhki ei lähe.

Võtmeküsimus on, kumb stsenaarium võetakse aluseks eelarve kokkupanemisel.

Vahemärkusena – Swedbank avaldas oma 2025. a prognoosi, kus majanduskasvuks prognoositakse 1,5 protsenti. Riigieelarve kontekstis tähendab aga see pealtnäha «vaid» 0,6 protsenti erinevust ehk võib-olla rahandusministeeriumi prognoosist väiksemaks jääv kasv miljoneid ja miljoneid vähem laekuvat maksutulu ehk prognoosist suuremat eelarveauku.

Lisaks tekitab küsimusi palgakasvu ja hinna dünaamika. Kui tööturu olukord on hea ja väidetavalt näeme töötuse langust, siis on selge surve palgakasvule. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi hinnakasv aeglustub 2026. aastal, palgakasv on aga jätkuvalt 4–5 protsendi ümbruses. Samas me teame, et palgad mõjutavad kodumaist nõudlust ja selle läbi ka hinnataset ehk palgakasv toob paratamatult kaasa  teatud hinnatõusu. Seega hinnatõusu taandumine Euroopa Keskpanga soovitud kahele protsendile tundub pigem soovmõtlemisena kui reaalse arenguna.

Maksukoormus tõuseb

Kui vaadata maksutulude laekumisi, siis maksukoormus tõuseb plaanitavate maksude kehtestamisega 35,6 protsendile. Küsimus, millele otseselt vastuseid ei antud, puudutab võimalike maksutulude vähenemist, sest ettevõtted optimeerivad oma kasumeid. Praegu jääb mulje, et võimalikud täiendavad maksutulud tuginevad varasema perioodi laekumistele. Alkoholiaktsiiside kiire kasvatamise ajalooline kogemus näitab aga, et reaalsus ja prognoos võivad erineda kordades.

Natuke kurb oli vaadata, kuidas ametnikud peavad tegema pika sissejuhatuse selgitamaks, miks need põhiprognoosid, mida nad esitavad, tegelikult reaalsele elule ei vasta.