/nginx/o/2024/08/27/16317283t1hfc63.jpg)
Majandus hakkab sügisel taastuma ning järgmisel ja ülejärgmisel aastal näeme Eestis majanduskasvu, mis ei ole küll kuigi jõuline. Seetõttu jääb suhteliselt aeglaseks ettevõtete tulude kasv ja senisest tagasihoidlikumaks jääb ka palgatõus, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor panga majandusprognoosis.
Eesti majanduse taastumisele seab piirid kodumaine olukord. Inimeste kindlustunne ei ole viimastel kuudel oluliselt paranenud ja see piirab majapidamiste tarbimist ja suuremaid investeeringuid.
Järgnevatel aastatel ootab ees mitu maksutõusu, mis parandavad küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjuvad majanduskasvule pärssivalt. Nigela ekspordi ja majapidamiste kokkuhoidlikkuse tulemusena kahaneb Eesti SKT ka sel aastal, kuid mullusest oluliselt tagasihoidlikuma 0,7 protsendi võrra.
Majanduskasv hakkab sügisel küll taastuma ja järgmisel aastal suureneb SKT juba 2,5 protsenti. 2026. aastaks prognoosime 2,7 protsendi suurust majanduskasvu, mis on lähedal Eesti majanduse pikka aega kestvale kasvuvõimele.
Kaks aastat kestnud majanduslangus on jäänud ühiskonnas suhteliselt nähtamatuks. Pankrotte on olnud vähe, laenuvõlgnevused on madalad, tööhõive on püsinud kõrge ja kiire on olnud ka palgakasv. Paraku jääb suhteliselt nähtamatuks ka majanduse tõus.
Jõulist majanduskasvu prognoosiperioodil ei esine, mistõttu on suhteliselt aeglane ettevõtete tulude kasv ja senisest tagasihoidlikumaks jääb ka palgatõus.
Praeguses maailmas on kriise ja turbulentsi aina enam: Ukrainas kestev sõda on levinud Venemaa territooriumile, Lähis-Ida konfliktid on veelgi süvenenud, Hiina suhted lääneriikidega on keerulised ja ka kodune poliitmaastik on pingetest paks.
Hõlpu pole olnud ka finantsturgudel, kus Jaapani keskpanga tilluke intressimäära tõstmine põhjustas alles äsja raputuse, mis lühikeseks hetkeks võttis finantskriisi ja koroonaviiruseaegsed mõõtmed.
Selle taustal tundub justkui iseenesestmõistetav, et keeruline peaks olema ka majanduse seis. Õnneks ei taha paljud majandusindikaatorid selle narratiiviga siiski sobituda.
Globaalsel majandusrindel näib konjunktuur vastupidiselt paranemas. Skeptikute kuulutused peatsest USA majanduslangusest on osutunud alusetuks. Ühendriikide majandus on püsinud kindlatel jalgadel ja tänavu on seal taas oodata korralikku majanduskasvu. Inflatsiooni aeglustumine lubab Föderaalreservil alustada intressikärbetega, mille tulemusena langeb peamine intressimäär praeguse 5,5 protsendi juurest järgmise aasta lõpuks 3 protsendini.
Kõrged intressimäärad on pidurdanud ka euroala inflatsiooni, mis on juba väga lähedal keskpanga soovitud tasemele. Et euroala majanduskonjunktuur on olnud USA omast nõrgem, siis on kiirem ka edasine intressilangetuste tempo.
SEB prognoosi kohaselt langeb keskpanga hoiuseintress 2025. aasta lõpuks 2 protsendini, mille lähedale kujuneb ka euribori määr. Laenamise odavnemine peaks taaselustama euroala majanduse, mis SEB prognoosi kohaselt kasvab tänavu küll vaid 0,8 protsenti, kuid järgmisel juba 1,6 protsenti.
Intressimäärade langus soosib ka Eesti majandust. Võrreldes teiste Balti riikidega on siinne erasektori võlakoormus oluliselt suurem, mis viib rohkem raha tarbimisest laenumakseteks. Veelgi kõrgem on majapidamiste ja ettevõtete võlakoorem meie peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis. See on ka peamine põhjus, miks Eesti majanduse käekäik on viimastel kvartalitel oluliselt nõrgem kui Lätil või Leedul.
Teisalt võiks oodatav intressilangetus selle võrra enam siinset majandust soosida. SEB prognoosi kohaselt saab Rootsi majanduse taastumine olema üsnagi jõuline, järgmisel aastal kasvab SKT seal 2,6 protsenti ja 2026. aastal küündib kasv 3 protsendi lähedale.
Ekspordi väljavaadet jääb piirama Soome, kus järgmiste aastate majanduskasv on Rootsi omast pea poole väiksem.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)