Venemaa maksab viimaks sõjale lõivu: hinnatõus muutub üha piinavamaks

Rahavahetuspunkt Moskvas. Rubla kurss kukkus selle aasta madalaimale tasemele. Üks euro maksis eelmisel nädalal üle 102 rubla. Foto: Alexander Zemlianichenko

Venemaa majandus üha kuumeneb, sõjatööstuse võimsal toel kasvas idanaabrinaabri SKT teises kvartalis 4 protsenti. Tavavenelane tajub seda samas vaid läbi hinnatõusu ning laenuraha kallinemise.

Venemaa aastane inflatsioonimäär kiirenes juunikuu 8,6 protsendilt juulis 9,1 protsendini. Keskpangal on tulnud hinnatõusu ohjeldamiseks tõsta intressimäära 18 protsendini, mis tähendab, et kodulaenude intressid algavad 20 protsendist ja tarbimislaenud on sellest poole kallimadki. Kuna ka kiirlaene võtavad venelased üha enam, siis nende eest tuleb juba tasuda ulmeline üks protsent päevas, mis teeb intressi aastamääraks üle 360 protsendi. Lisaks on riik suurendanud rahapakkumist hinnanguliselt kuni viiendiku võrra, mis tähendab, et laenude väljastamine on küllaltki kergekäeline ja üha enam inimesi satub võlalõksu.

Teenused on riigis kallinenud aastaga üle 11 protsendi. Toiduainete hinnatase on aasta algusest tõusnud juba 14 protsenti ning tuleval sügisel ennustatakse veel 5–40-protsendilist hinnatõusu lisaks. Importkaubad kallinevad järsult, sest nii euro kui dollari suhtes on rubla väärtus augustis kukkunud ligikaudu kümnendiku võrra. Need on arvud, millega venelastel tuleb harjuda.