Telia juht: kriisid on teinud teenuse paremaks

Vestlusring Arvamusfestivalil. Foto: Telia

Tormid, küberründed, aga ka sõda Ukrainas õpetavad Eesti ettevõtteid üha tõsisemalt planeerima ja kasutusele võtma erinevaid meetmeid, et ka kriisiolukorras oleks inimestele teenuste kättesaadavus maksimaalne.

Augusti alguses toimunud Arvamusfestivalil arutleti, kui hästi on Eesti valmis erinevateks kriisistsenaariumiteks.

Arutelupaneelis osalenud Telia Eesti tegevjuhi Holger Haljandi sõnul on telekommunikatsioonisektoris suurimateks toimepidevuse parendamise tõugeteks olnud varasemad kriisid. «Näiteks 2007. aastal seisime Pronkssõduri eemaldamise ajal silmitsi Eesti kõigi aegade suurima küberrünnakuga, süsteemides oli kaos ning riigi teenused tõmmati maha. Kuid me õppisime sellest tohutult, kuidas oma süsteeme paremini üles ehitada,» selgitas Haljand.

Uus laine küberründeid sai alguse, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas ning Eesti suunas toimuv küberrünnakute arv kasvas kriisitasemele. Täna, üle kahe aasta hiljem, on see maht endiselt sama kõrge. Telia statistika näitab, et nii suure hulga rünnetega rindapistmine on muutunud juba pigem tavapäraseks ning vähenemist ette näha ei ole. Ainuüksi Telia tõkestab oma võrgus iga kuu ligi 300 miljonit Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakut.

Õppetunde kogutakse ka iga tormiga. Näiteks tõi Telia Eesti juht välja, et üks õpetlikumaid on neile olnud 2019. aasta Võru torm, mis ei ole küll aegade suurim torm Eestis, kuid mille tagajärjel oli Võru mitmeid tunde elektrita ning lakkasid töötamast kõik teenused – soojaenergiast ja veest kuni sideteenuste ja tanklateni. «See torm andis meile teadmise, et meil on vaja paremaid kriisiplaane ning peame muutma oma investeerimisfookuseid,» rääkis Haljand.

«Meie ettevõttena ise vastutame oma toimepidevuse eest ja me ei saa alati arvestad välise abiga. Kõik kriisiplaanid on meil täna loodud nii, et lühiajaliste katkestuste ja kriiside korral, kus kõik ülejäänud ühiskond toimib normaalselt, on meil võimekus võrku oma jõududega teatud perioodi üleval hoida,» sõnas Holger Haljand.

Millised on elutähtsate teenuste osutajate ootused riigile ja kodanikele?

Ettevõtted üldiselt teavad väga hästi, mida neil on tarvis oma valdkonna toimepidevuse tagamiseks. Sestap on ka elutähtsate teenuste osutajate sõnul oluline, et riik arvestaks ettevõtete vajadustega.

Näiteks on nii elutähtsate teenuste osutajatel kui ka nende koostööpartneritel, kelle tegevus on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks, tarvis kriisiolukorras määrata piisav arv töötajaid riigikaitselistele ametikohtadele ehk nendele ametikohtadele, kelle riigikaitseline ülesanne ohuolukorras on oma praeguste tööülesande täitmine.

«Telias on selliseid riigikaitselisi ametikohti, et hoida üleval andmesidevõrku, üle 100, kuid vaid sellest ei piisa. Teenuse ülevalhoidmiseks on vaja erinevaid koostööpartnereid, näiteks varuosade tootjaid ja tarnijaid, aga nende puhul pole täna riigil planeeritud elutähtsaid ametikohti,» selgitas Haljand.

Samuti on telekommunikatsiooni vaates oluline, et riigi jaoks on prioriteetne elektrivõrgu ülevalhoidmine ning et sidetaristu oleks piisav.

Holger Haljandi sõnul on täna Telia võrk hästi kaitstud, geograafiliselt eristatud ja dubleeritud ringühendusega, mis tagab sideühenduste toimepidevuse. Siiski on pidev võrguarendus ning uute mastide püstitamine oluline. Näiteks tuleb arvestada, et elektri puudumisel ei tööta kodused ruuterid ning kogu andmeside käib mobiilsete teenuste kaudu. See aga eeldab väga head sidevõrgu olemasolu.

Telia tegevjuht osutas ka laiemale probleemile, kus operaatoritel on kohati uusi sidemaste väga keeruline rajada, olgu seal siis põhjuseks riigi ja osa kohalike omavalitsuste või teatud juhtudel ka elanike soovimatus. Samas on sidetaristu olemasolu esmaseks eelduseks elutähtsate teenuste toimimisele. Kriisi ajal muutub piisava tihedusega sidemastide olemasolu iseäranis oluliseks.

«Meil on ettepanekuid mastide paigalduseks, mida me ei saa täna üles panna või mis ei ole ettevõttele äriliselt mõistlikud, näiteks raudteeühenduste lähedustes soodes või riigimaanteede ääres, kuid mille olemasolu aitaks kaasa kindlama võrguühenduse tagamisele,» märkis Haljand.

Arvamusfestivali Digitarkuse alal toimunud paneelis «Kas Eesti elutähtsate teenuste osutajad on valmis ka tõsisemaks kriisiks kui sügistormid?» vestlesid Telia Eesti tegevjuht Holger Haljand, Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisijuht Kerli Zirk. Paneeli juhtis Henrik Roonemaa.