Poliitikud nülivad reformide tegemise asemel rahva rahakotti

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla üles, et eelmise aasta majandustulemusi arvestades tähendaks kaheprotsendiline kasumimaks ettevõttele umbes 600 000-eurost lisamaksu, palgafondi kaheprotsendiline maksustamine tooks neile keskmiselt kolm korda karmima maksukoormuse. Foto: Oliver Kaur

Kõikide maksutõusude taustal käib tuline võitlus ettevõtete lisamaksu ümber – maksu väljamõtlejad ise ei mõelnud välja, kuidas seda koguma hakata. Nüüd on kaalumisel kaks plaani, ettevõtjad ja maksueksperdid pakuvad aga kolmandat.

Suvel ametisse astunud valitsus tahab aastast maksutulu suurendada 813 miljoni euro jagu. Sellest 361 miljonit eurot oli kavas saada üksikisikute tuludelt, sest tulumaks tõuseks tehniliselt 20 protsendilt 24 protsendile; 244 miljonit käibemaksu tõusult 22 protsendilt 24 protsendile ning 208 miljonit eurot tuleks ettevõtete kasumi maksustamisest.

Kuigi arutelu all on praegu erinevad maksutõusuvõimalused, ei lahenda see sugugi Eesti tegelikku probleemi: valitsused kulutavad rohkem, kui rahvas teenida jõuab ning üle jõu elamise lõpetamiseks pole näha ei suuri reformi- ega kärpeplaane.