Pärand tuleb vormistada ka uue seaduse kohaselt

Notar Foto: Peeter Langovits

Enam kui kolm aastat tagasi (1. jaanuaril 2009) jõustus uus pärimisseadus, mille kohaselt ei pea pärija pärandvara saamiseks pärandit vastu võtma, vaid see loetakse pärijale üle läinuks automaatselt. Seda praktikas ka päris hästi teatakse.
Samas on pärijatel tekkinud sageli küsimus, kas uue seaduse järgi tuleb pärandi saamine üldse vormistada ning kui, siis kuidas.

Pärijaks olemine sõltub ka uue seaduse kohaselt pärija tahtest – sellest hetkest, kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest, võib ta kolme kuu jooksul pärandist loobuda, esitades notariaalselt tõestatud avalduse.

Kuna pärijal on otsustusõigus selle üle, kas pärida või mitte, ja ka seetõttu, et seda, kas ja millal on keegi oma pärimisõigusest teada saanud, kas päritakse seaduse või viimse tahte (testamendi või pärimislepingu) järgi või kellel üldse on õigus pärandist loobumise üle otsustada ei ole lihtsad asjaolud – mille tuvastamise võiks jätta õiguskäibes osalejate kanda –, on vaja pärijaks olemine ikkagi dokumenteerida ehk pärand vormistada.

Õigustatud isikud ja nende pärimisõiguse ulatus selgitatakse välja notari poolt läbiviidava pärimismenetluse käigus. Menetlus notari juures tagab ka osalejate ulatusliku nõustamise pärimisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest (mida teha, kui pärandajal olid võlad, milline vara pärijale üle läheb jms).

Selliste sisuliste põhjenduste kõrval tuleb arvestada formaalsete nõuetega – kinnisvaraomaniku surma puhul kinnistusraamatu andmed kinnistu omaniku kohta automaatselt ei muutu. Kanne pärija kohta tehakse avalduse ning pärimistunnistuse alusel. Sama on ka muude varaesemetega. Pärimisõiguse tõendamiseks tuleb esitada pärimistunnistus.

Vabadus valida notarit

Pärimistunnistus on dokument, mille notar väljastab pärimismenetluse lõppedes, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud ning sellele märgitakse pärija(te) nimed, isikukoodid, pärimisõiguse ulatus ja muud seaduses sätestatud andmed.

Pärimismenetluse läbiviimiseks ja pärimistunnistuse saamiseks tuleb esitada notarile pärimismenetluse algatamise avaldus, mille notar koostab ja tõestab, kusjuures erinevalt varem kehtinud reeglitest võib menetlust läbi viia iga Eesti notar, sõltumata pärandaja viimasest elukohast. Menetleb notar, kellele antud pärimisasjas esitatakse esimene pärimismenetluse algatamise avaldus.

Pärast pärimistunnistuse väljastamist on pärijal võimalik kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistusosakonnale esitada tasuta digitaal­selt allkirjastatud avaldus (piisab ühe pärija allkirjast) e-kinnistusraamatu kinnistuportaali kaudu (https://kinnistuportaal.rik.ee/KAEP/login.aspx) või paluda notaril koostada ja edastada vastavasisuline avaldus koos pärimistunnistusega kinnistusosakonnale (tasuline).

Digitaalselt allkirjastatud avaldusele tuleb lisada notari poolt välja antud pärimistunnistus (notar väljastab pärimistunnistusi nii paberkandjal kui ka digitaalsel kujul). Riigilõivu pärija(te) kandmisel kinnistusraamatusse ette nähtud ei ole.

Pärimismenetlus tuleb läbi viia ja pärimistunnistus pärimisõiguse tõendamiseks saada ka juhul, kui pärandaja on jätnud kehtiva testamendi või sõlminud pärimislepingu. Nimetatud dokumendid annavad õigustatud isikule üksnes pärimisõiguse ning ka siin kehtib võimalus kolme kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest või teada saama pidamisest pärandist loobuda.

Kui pärijaid on mitu, on nad üheskoos kõigi pärandvarasse kuuluvate esemete omanikud. Seni, kuni pärandvara pole jagatud, võivad pärijad konkreetse pärandisse kuuluva varaesemega tehinguid teha üksnes ühiselt.

Pärandvara jagamisel saab määrata kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Uue instituudina võimaldab uus pärimisseadus kaaspärijal käsutada (müüa, kinkida vms) oma kaaspärijaosa pärandvarast (pärija õigused ja kohustused kõigi pärand­varasse kuuluvate esemete suhtes tervikuna). Nii nimetatud tehing kui ka pärandvara jagamise kokkulepe, kui pärand­varasse kuulub kinnisvara, peavad olema notariaalselt tõestatud.

Pärandi vormistamisega seotud tasud

Pärimisasja algatamise ja pärimistunnistuse tõestamise kulud on sätestatud notari tasu seaduses (ei sõltu kinnisasja väärtusest ega menetlevast notarist) ning on järgmised:  
pärimismenetluse algatamine – 63,90 eurot, millele lisandub käibemaks (notari tasu seaduse § 31 p 32);
pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot, millele lisandub käibemaks (notari tasu seaduse § 31 p 33).
Lisakulud võivad tekkida juhul, kui pärandaja on olnud abielus ja abikaasade varalistele suhetele kohaldus varaühisuse varasuhe (ühisvara režiim). Sellisel juhul võib olla vajalik konkreetse varaeseme suhtes väljastada omandiõiguse tunnistus, mille maksumus sõltub vara väärtusest (notari tasu seaduse § 19 lg 3).
Allikas: Kirsty Laidvee, Tallinna notar