IMF soovitab andmekeskusi ja krüptovarade kaevandamist maksustada

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) logo. Foto: Yuri Gripas

• Krüpto kaevandamine ja andmekeskused moodustasid 2022. a kokku 2% maailma elektrinõudlusest.
• Krüpto ja andmekeskuste CO2 heitekogused on 2027. a eeldatavasti ligikaudu 450 miljonit tonni.

Krüptovarade kaevandamise tööstus ning andmekeskuste suur energiavajadus on kasvutrendis ning sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust kasutegurist on muretsemiseks põhjust, leiab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

IMF toob nukras statistikas välja, et krüptovarade kaevandamisele kuluva energia tõttu vajab üks bitcoin'i tehing ligikaudu sama palju elektrit, kui tarbib keskmine Ghana või Pakistani inimene kolme aasta jooksul. ChatGPT päringud nõuavad tehisaru poolt kasutatavate andmekeskuste tarbitava elektrienergia tõttu kümme korda rohkem elektrit kui Google'i otsing. Google’i andmetel kasutab üks otsing ligikaudu 0,0003 kWh, mis vastab ligikaudu 0,2 grammile süsnikuheitele.

Krüptovarade kaevandamine ja andmekeskused moodustasid 2022. aastal kokku 2 protsenti maailma elektrinõudlusest. Aastaks 2025 tõuseb see tõenäoliselt 3,5 protsendini, leiab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), mis on samaväärne Jaapani, maailma suuruselt viienda elektritarbija praeguse tarbimisega.

IMFi ennustatud krüptokaevandamise kasv võib 2027. aastaks tekitada 0,7 protsenti ülemaailmsetest süsinikdioksiidi heitkogustest. Andmekeskuste energiavajaduse lisaks arvestamine (IEA hinnangute põhjal) tähendab, et andmekeskuste ja krüptokaevanduse tööstuse süsinikdioksiidi heitkogused võivad 2027. aastaks ulatuda 450 miljoni tonnini ehk 1,2 protsendini maailma koguheitest.

Uus maks lahendaks probleemi

Krüptokaevandamise otsemaksustamine 0,047 dollari (0,043 euro) suuruse maksuga kWh kohta sunniks krüptokaevandajaid oma tegevust piisaval määral piirama, et olla 2030. aastaks seatud globaalsete eesmärkidega kooskõlas. Kui arvestada lisaks õhusaaste põhjustatud tervisekahju, tõuseb maksumäär 0,089 dollarini (0,081 eurot), mis tähendab krüptotööstuse jaoks keskmiselt 85-protsendist elektrihinna tõusu.

Selline maks suurendaks kogu maailmas valitsuse aastatulu 5,2 miljardit dollarit ja vähendaks aastaseid heitkoguseid 100 miljoni tonni võrra, mis vastab ligikaudu Belgia praegustele heitkogustele.

IMF toob ka välja, et andmekeskuste puhul võiks maks olla 0,032 dollarit kilovatt-tunni kohta (koos õhusaastekuludega 0,52 dollarit kilovatt-tunni kohta), kuna andmekeskused asuvad keskkonnasõbralikuma elektrienergiaga kohtades. Selline maks võib aastas koguda kuni 18 miljardit dollarit.

Praeguse olukorra suhtes jäädakse kriitiliseks, kuna paljud andmekeskused ja krüptokaevurid saavad tulu, tarbimise ja omandi suhtes heldeid maksuvabastusi. Arvestades tööstuse keskkonnakahju, oluliste töökohtade puudumist ja survet elektrivõrgule, mis võib kodumajapidamistes hindu tõsta, on erimaksukordadest saadav puhaskasu parimal juhul ebaselge.

Positiivse külje pealt toob IMF välja, et tehisaru laiem kasutamine võib viia ka energia kokkuhoiu lahendusteni, mis võivad kokkuvõttes aidata elektrit säästa. Poliitika kujundamisel oleks parimaks lahenduseks siiski riikide vahel kooskõlastatud süsinikuhind heitekoguse piiramiseks, mis soodustaks puhtamaid energiaallikaid ja paremat energiatõhusust.