Kuidas esmapilgul süütu kõrvaläri muutus tervishoiutöötaja jaoks bürokraatiapõrguks

Kuna reeglid finantsteenuste osutamisel muutuvad järjest karmimaks, siis tõi väike laenuäri kaasa vastuseisu finantsinspektsiooniga ja kohtutee. Foto: IMAGO / Udo Herrmann

Kui tervishoiuvaldkonnas töötav Mari-Liis tuli mõttele hakata teenima lisa eraisikutele laenu andmisega, ei osanud ta arvata, et see samm viib ta kafkalikku maailma suhtluses riigiametiga ning toob kaasa ka kohtutee.

«Olen ülekoormatud ja alamakstud tervishoiutöötaja, kes otsustas teenida veidi lisatulu, pakkudes eraisikuna laene,» alustas ta oma lugu. «Kellelegi, sealhulgas finantsinspektsioonile, ei tohiks tulla üllatusena, et Facebookis tegutsevad laenugrupid, kus eraisikud annavad laene.»

Mari-Liis on hästi põhjalik ning tegi enne laenude andmist ära korraliku kodutöö. Ta teadis, et tarbijale laenu andes on vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba. Seadus on siinkohal ühemõtteline – tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest ilma jäämisega. Samas viitas Mari-Liis finantsinspektsiooni enda tõlgendusele, et tegevusluba on vaja juhul, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud eraisiku peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Tegevusloa taotlemiseks tuleb eraisikul asutada äriühing. Mari-Liisil seda polnud plaanis teha, kuna tema sõnul polnud tal kavatsustki muuta see enda põhitegevuseks.