Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Elektrilevi teenis kopsaka ärikasumi, kõik läheb investeeringuteks

Copy
Elektrilevi ärikasum oli tänavu esimesel poolaastal 55,2 miljonit eurot ja investeeringud põhivõrku ulatusid 55,6 miljoni euroni.
Elektrilevi ärikasum oli tänavu esimesel poolaastal 55,2 miljonit eurot ja investeeringud põhivõrku ulatusid 55,6 miljoni euroni. Foto: Eero Vabamägi

Elektrilevi võrguteenuse tulu ulatus esimesel poolaastal 143,2 miljoni euroni, mis on 3,9 protsenti enam kui mullu. Kulumieelne ärikasum EBITDA oli samal ajal 55,2 miljonit eurot ehk 0,8 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Teenitud kasumi investeerib ettevõte võrgukindluse tagamiseks.

«Elektrilevi on viimase kolme ja poole aastaga investeerinud 444 miljonit eurot, mis on tunduvalt rohkem kui võrguteenuse tariif võimaldab, sellega seoses kasvas meie võlakoormus samal ajal 97,7 mln euro võrra. On selge, et lõputult pole võimalik laenu juurde võtta. Nii olemegi pidanud investeeringute mahte tunduvalt vähendama,» selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Elektrilevi investeeringud varustuskindluse tõstmiseks ja liitumisvõimaluste arendamiseks olid tänavu esimeses pooles 55,6 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 26 protsenti vähem.

«Viimased talved, aga ka selle suve suured vihmad ja äikesed tuletavad meile teravalt meelde, et kliimamuutus on uus reaalsus, mis toob kaasa rikkeid ka elektrivõrkudes. Peame otsustama, kas jätkame investeerimist ilmastikukindlasse võrku või panustame rikete likvideerimisse. Selge on aga see, et ilmastikukindla võrgu väljaehitamine kõikjale Eestis vajab investeeringuid, milleks tänane tariifi katet ei paku,» sõnas Härm. Mida vanemaks võrk muutub, seda rohkem esineb rikkeid. Härmi sõnul on Elektrilevi praegu olukorras, kus üle kolmandiku kogu elektrilevi võrgust on oma tehnilise eluea ületanud.

Elektrilevi suutlikkus investeerida võrgu varustuskindlusse peaks aga kasvama, kuna konkurentsiameti otsusega tõusevad alates 1. oktoobrist Elektrilevi võrgutasud keskmiselt 7,1 protsenti. Keskmine tariif hakkab siis olema 4,40 s/kWh.

Elektrilevi juhatuse liige Kristi Ojakäär tõi siinkohal ära, et kui vaadata tarbijahinnatõusu vahemikul 2005–2024, on hinnad kasvanud selle aja jooksul 120 protsenti. Elektri võrguteenuse hind on samal ajal kasvanud ligikaudu poole vähem. «Teisisõnu oleme võrguettevõtjana olnud efektiivsemad kui turg ja drastiliselt efektiivsemad 2022–2024 hinnatõusust,» viitas ta viimase kolme aasta ligi 37-protsendilisele kumuleerunud inflatsiooninäitajale.  

Tagasi üles