Ametlik: Eestis on Euroopa kõige kallim diislikütus

Kütusehinnad tanklates, pilt on illustratiivne Foto: Kollaaž

Euroopa Liidu iganädalasest kütusehindade hinnakorjest selgus, et maksudeta arvestuses on Eestis diislikütus ühenduse kalleim ja bensiin 95 kalliduselt teine. Uurisime tanklakettidelt, miks on Eestis baashinnad kõrgemad kui mitmes palju suuremate palkadega riigis.

Vaatamata sellele, et meil on kütuseaktsiis märkimisväärselt madalam kui Soomes, sai sel nädalal mitmes põhjanaabrite tanklas osta odavamat bensiini kui siin. Kui nafta hind on seni olnud langustrendis kõigi jaoks, siis Soomes andis odavnemisele lisatõuke terav konkurents. Autotööstuse liidu tegevjuhi Tero Kallio sõnul on ekstreemne, umbes kolmekümnesendine hinnakõikumine tanklate vahel tüüpiline. «Tanklaid on palju ja iga ettevõtja määrab ise hinnad,» kommenteeris ta Helsingin Sanomates. Logistika on samas kallis ja nii on Helsingis hinnad 10 senti odavamad kui Põhja-Soomes.

Lisaks on Eestis bensiin koos kõigi maksudega kallim kui näiteks rikastes riikides nagu Austria ja Belgia. Seejuures ei saa otseselt süüdistada liigses kasumiahnuses ka Eesti tanklakette, sest näiteks mullu suuremate müüjate kasum pigem vähenes.

Põhjuseks on iganädalased turukõikumised

Aga miks meil ilma maksudeta arvestuses siis kütuste hinnad ikkagi Euroopa tipus on? Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme kommenteeris vaid, et kütusehindu mõjutavad paljud asjad: maailmaturu hinnad, valuutakursid, maksud ja kohalik konkurents. «Need on tegurid, mis koos globaalsete sündmustega mõjutavad kütuse hindu,» ütles ta.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on ELi hinnakorje tabelisse hinnad sisestatud ilma käibemaksu ja aktsiisita. Diislikütuse jaehinna aluseks Eestis on selles tabelis võetud 1,524 eurot/l, millest on lahutatud aktsiis ja käibemaks ning saadud 0,898 eurot/l.

«See number sisaldab mitmeid osi, nagu omahind piirkonnas, taastuvenergiakohustus, tööjõukulud, miinimumvarumaks, hoidumine Vene naftatoodetest, samuti käitlemiskulud,» loetles Sassi. «Kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on oma kütusetootmine olemas, siis Eestis puudub rafineerimistehas ning kogu kütus tuleb riiki importida ja ladustada, mis mõjutab käitlemiskulude komponenti.»