Uus seadus nõuab rahvalt kiirelt miljardeid eurosid lisaraha

Tuulepark Noarootsis. Uue seaduse järgi tuleb Eestis hakata kibekiirelt taastuvelektrijaamu ehitama. Foto: Peeter Langovits

Värske kliimaseaduse seletuskirjas on ära toodud kauaoodatud energeetikaplaan: kust me tulevikus elektrit saame ja kes muudatused kinni maksab.

Üks Eesti probleeme on viimastel aastatel kole kõrgele kerkinud elektri hind. Hind on aga kõrge seetõttu, et meil endal pole selles vallas suurt midagi ette näidata: riigis vajaminevast elektrist toodame napilt poole. Taastuvenergia maht küll kasvab, aga taastuvenergia häda on see, et siis tuleb ehitada üles paralleelne süsteem sageduse hoidmiseks, sest tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus. Just juhitavatest võimsustest jääb Eestis puudu ning puudujääk hakkab eriti tunda andma alates uue aasta veebruarist, mil me end Venemaa elektrivõrgust lahti ühendame. Midagi uut tuleb välja mõelda, ja seda kiiresti.

Ida-Virumaalt kõik ei kao

Seda näevad ka nn kliimakindla majanduse seaduse koostajad. «Eesmärkide seadmisel on arvestatud, et taastuvelektri tootmine suureneb kiiresti ja oluliselt. Lisaks peab 2030. aastaks olema Eesti elektrisüsteemis 1000 MW ulatuses juhitavaid elektrijaamu (nt põlevkivielektrijaam või gaasielektrijaam) elektrivarustuskindluse tagamiseks,» seisab seaduse seletuskirjas.

Mida see tähendab? Aastaks 2040 on vajadus juhitavate elektrijaamade järele vähemalt 1000 MW, tõenäoliselt 1300 MW. Miks just siis? Nimelt ei tohi seletuskirja järgi alates 2036. aastast enam põlevkivist elektrit toota. Kõik Ida-Virumaal ei kao: ametnikud lubavad säilitada uttegaasi kütteallikana kasutavad elektrijaamad (nt Auvere).