Päevatoimetaja:
Sander Silm

ÜLEVAADE Neid makse on Eestis kõige rohkem tõstetud (13)

Copy
Peaminister Kristen Michali juhitav valitsus jätkab Kaja Kallase ametiajal valitud suunda: riigi tulusid tuleb suurendada, ainsa alternatiivina nähakse väga valusaid kärpeid.
Peaminister Kristen Michali juhitav valitsus jätkab Kaja Kallase ametiajal valitud suunda: riigi tulusid tuleb suurendada, ainsa alternatiivina nähakse väga valusaid kärpeid. Foto: Eero Vabamägi

Maksuralli, millega valitsus riigikassat täita soovib, jätab inimestele vähem raha kätte. Kui palju maksutõusud igaüht täpselt mõjutavad, sõltub suuresti nende jõukus­astmest ja elukorraldusest. Alljärgnevalt viimaste aegade suuremad maksumuudatused.

Enne kui raha kulutama saab hakata, tuleb seda teenida. Teenitule rakendub tulumaks, ükskõik kas palgalt, üüritulult või ettevõtte dividendidelt – riik nõuab oma osa.

Kuna suurem osa inimesi saab mingil kujul palka – ennekõike selleks, et saada tervisekindlustus –, on kõige laiema mõjuga tulumaksutõus.

Taasiseseisvumise järel kehtis Eestis progressiivne tulumaksusüsteem, määrad olid 16 protsenti, 25 protsenti ja 35 protsenti. See muutus 1992. aastal, mil kehtestati üldine 35-protsendiline tulumaksumäär. 1994. aastal toodi tulumaks 26 protsendi peale. 2000. aastal viidi sisse põhimõte, et firmade puhul ei maksustata mitte ettevõtete kasumit, vaid väljaviidavat kasumit ehk dividende. Sealtmaalt võeti suund tulumaksu pideva alandamise poole.

Praegune 20-protsendiline tulumaksumäär kehtestati 2015. aastal. Uuest aastast tõuseb see 22 protsendi peale, aga koos riigikaitsemaksuga kerkib üksikisiku tulumaks 24 protsendile.

Tagasi üles