Aasta esimesel seitsmel kuul on Eesti kuine elektrinõudlus püsinud keskmiselt 674 GWh juures, mis on keskmiselt 2% kõrgem kui möödunud aastal. Tõenäoliselt kulgeb elektritarbimine ülejäänud aastast sarnasel tasemel – erilisi muutusi inimeste ja ettevõtete tarbimisharjumustes hetkel näha ei ole.
Euroopa ja Eesti kliimapoliitikas püsib kindel eesmärk – võõrandumine fossiilsetest kütustest ja nende asendamine taastuvenergiaga. Puhas tuule-ja päikeseenergia tootmisvõimsus on kasvamas ning fossiilsete kütuste kasutamist pärssivad süsinikukvoodid tõrjuvad turult süsinikuintensiivsed, kuid juhitavad võimsused. Võrreldes 2023. ja 2024. aasta esimest poolaastat, on näha, et fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade keskmine kuu elektritoodang vähenes Eestis 12% 216 GWh-ni, keskmine taastuvenergia toodang kuus kasvas aga 25% 123 GWh-ni. Ainuüksi päikeseelektrijaamade tootmisvõimsus on Eestis viie aastaga kasvanud ligikaudu kolmekordseks, lähenedes 680 MW-le.
Juhitamatu taastuvenergia toodangu järjepidev lisandumine toob turule küll konkurentsivõimelise hinnaga elektrit, kuid loob ka tingimused üha volatiilsemate hindade tekkeks. Näiteks seoses rekordiliselt kõrge päikeseenergia toodangumahuga Baltikumis esineb sageli olukordi, kus elektrihinnad on õhtul oluliselt kallimad kui päeval.
Eesti impordib endiselt elektrit
Sarnaselt varasematele aastatele, on Eesti jätkuvalt elektri importija. Põhjamaade hüdro-, tuule- ja tuumaenergia ning Läti kevadine hüdrovõimekus tagavad Eestile odavama elektri, millest tingituna püsib import oluliselt kõrgem kui eksport. Juuli lõpu seisuga on Eesti importinud 2.5 TW elektrit, millest 66% Soomest ning 34% Lätist. Eesti ise on elektrienergiat eksportinud 0.46 TW, mis on ligikaudu 4.4 korda vähem kui elektri import. Ekspordist 57% on läinud Läti turule ning ülejäänud Soome. Lätist imporditud elektri osakaal tõenäoliselt ülejäänud aasta jooksul väheneb, kuivõrd sealsed hüdroreservuaarid suve jooksul tühjenevad.