Ekspert: kinnisvaraturg küll kosub, kuid majanduslanguse ja maksutõusude tõttu kiiret paranemist oodata pole

Uusarendus, pilt on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul kosus kinnisvaraturg juulis pärast loidu juunit, ent olukorras, kus majandus on langenud kümme kvartalit järjest ning kindlustunne majanduskeskkonna vastu on jätkuvalt madal, on keeruline näha kiiret muutust paremuse suunas.

Olukorda ei leevenda Habali sõnul ka uue valitsuse koalitsioonilepingus lubatud maksutõusud, mis pigem halvendavad inimeste toimetulekut. «Pakkumise kasv nõrga nõudluse juures tähendab müügiperioodide pikenemist ning hinnakorrektsiooni. Kinnisvara on muutunud küll võrdluses sissetulekutega taskukohasemaks, ent paljuski hoitakse kinnisvaraalaseid otsuseid kinni, kuni olukord majanduses pole paranenud. Sellele viitab ka tähtajaliste hoiuste hüppeline kasv, mis juuni lõpu seisuga moodustas residentidest kodumajapidamiste hoiustest 36,1 protsenti, samas kui 2023. aasta juunis oli see osakaal 24,1 protsenti,» kirjutas Habal City24 portaalis.

Korteriomanditega sõlmiti juulis üle kogu Eesti esialgsetel andmetel 1653 ostu-müügitehingut. Seda oli ligi 250 tehingu võrra enam kui juunis, kuid täpselt sama palju kui möödunud aasta juulis. «Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on esimese seitsme kuuga sõlmitud 10,1 protsenti vähem tehinguid. Mullusega võrreldes on tehingute mediaanhind langenud juba kuuendat kuud järjest; juulis oli mediaanhind 2078 eurot ruutmeeter, mis oli 1,3 protsenti mullusega võrreldes võrra madalam. Esimese seitsme kuu tehingute põhjal oli mediaanhind 2033 ruutmeeter, mis oli 4,3 protsenti madalam. Tehingute käive on aastaga kukkunud ligi 13 protsenti,» tõi Habal välja.

Uusarendusi on vähe

Tallinnas sõlmiti seekord ligi 700 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim näitaja ning mullusest juulist 8 protsenti kõrgem. «Uusarendusturu aktiivsus on aga viimase kahe kuuga pigem langenud – kui veel aprillis ja mais oli näha, et avalike pakkumiste andmete põhjal hakkabki müük olema üle 90, siis juunis müüdi 70 korterit ja juulis 77 korterit. Järelturu aktiivsuse kasv koos mediaanhinna langusega viitabki sellele, et uue kodu ostjad on aktiivsemad peamiselt odavamate korterite segmentides ning tehinguni jõudmiseks peavad müüjad ostjaturul hindu langetama. Erandiks on nõutud asukohas paiknevad korterid või mingi erilise omadusega silmapaistvad korterid, mille pakkumine on tavapäraselt väike,» märkis Uus Maa juhatuse liige.

Tallinnaga võrreldes on Tartu seis Habali sõnul veidi parem, kuna aasta esimese seitsme kuuga on tehingute arv langenud 11 protsenti ja tehingute käive 13 protsenti, Tallinnas vastavalt 14 protsenti ja 18 protsenti. «Kui Tallinna uusarendusturu laojääk müüakse praeguse müügitempo juures enam kui kahe aastaga, siis Tartus realiseeritakse laojääk aastaga. Samas on mõlemal turul aasta algusest tulnud uusi pakkumisi rohkem peale, kui kortereid on müüdud. Seega on laojääk kasvanud ning arendajate optimism pole ennast seni õigustanud,» nentis Habal.

Pärnus aktiivsus kasvab

Ta lisas, et Pärnu turg on aasta alguse madalseisust üle saanud ning aktiivsuski on veidi kasvanud. «Juulis sõlmiti 58 tehingut, mida oli sama palju kui juunis ning 14 võrra enam kui möödunud aasta samal ajal. Siiski on tehingute arv langenud aastases võrdluses koguni 28 protsenti. Uusarendusturu kokkukuivamine on viinud mediaanhinna aasta esimese seitsme kuu võrdluses 10-protsendisesse langusesse, ehkki juulis oli tehingute mediaanhind küll 11 protsendi võrra kõrgem kui mullu samal ajal. Pakkumiste arv on Pärnus aastaga suurenenud koguni 46 protsenti, mille üheks võimalikuks põhjuseks on oma teise kodu müük,» sõnas Habal.

Narva turg joondub tema sõnul sarnaselt teiste suuremate linnade turgudele ehk ka siin saab rääkida pakkumise arvu kasvust, müügiperioodide pikenemisest, tehingute ja hinnalangusest. «Kuna aga Narva tehingute statistikas pole veel kajastunud ühtegi uusarendustehingut, on turu kõikumine palju väiksem. Seetõttu ongi tehingute arv aasta esimese seitsme kuuga langenud vaid 3 protsenti ning tehingute mediaanhind 3,2 protsenti. Juulis sõlmiti 60 tehingut ning tehingute mediaanhind oli 490 eurot ruutmeeter. Mõlemad näitajad on tänast aastat arvestades keskmisest veidi allpool,» lausus Habal.