TAUST ⟩ Magus vili, mis ei armasta läbipaistvust ega demokraatiat

Suur arbuusisumo: turu-arbuus (vasakul) läheb kohe rinda pistma Rimi-arbuusiga (paremal).  Foto: Rasmus Rebase

Suvelõpu ja sügise väheste, kuid seda olulisemate rõõmuallikate hulka kuuluvad arbuusid. Ah, milline rõõm on lõigata lahti tumeroheline kera ning haugata siis suutäis tema mahlasest punasest sügavusest, mille mekis on mälestus tähise kõrbetaeva all kasvamise öödest.

Ja arbuus pole mitte ainult värskendav, vaid tänu koliini- ja lükopeenisisaldusele ka põletikuvastane. Lisaks teeb arbuus kõhu täis, kuid mitte paksuks, sest 100 grammi arbuusi sisaldab vaid umbes 38 kilokalorit.

Tõsi, kalorsus sõltub kindlasti ka vilja sordist ja küpsusastmest. Mekib ju mõni arbuus otsekui puhas suhkur, sellal kui teine on pigem vesisem.

Arbuus võib tohutu hinnatõusu ajastul olla ka ootamatult odav. Vähemasti siis, kui ta on ostetud poest.

Hiljuti leidsin ostutšeki, mille olin kaasa võtnud täpselt 12 aasta taguses augustikuus ühest Tallinna Rimist. 2012. aasta oli aeg, mil Rimi kilekott maksis 10 senti (täna 33) ja paki sigarette Camel sai kätte 3 euroga (täna 5,60), kuid arbuusi hind tundus tuttavlik – 59 senti kilo. Tänu rakendunud lisaallahindlusele oli tosina aasta eest hind koguni 45 senti kilost, kuid kokkuvõttes oli suurusjärk väga sarnane sellega, mis hinnaga suuremates kaubanduskeskustes käesolevalgi aastal arbuuse võimalik osta – kus 89 senti, kus 69 senti kilo – ning vahel pannakse kaup hakkama ka 55 sendiga. Väga allahinnatud arbuus ei pruugi samas maitseelamusi pakkuda. Kuigi arbuusiarmastajad kalduvad äraseletatud viisil koorele koputama ning kõla järgi vilja eeldatavate maitseomaduste kohta oletusi tegema, on küllap paljud sattunud sellisele kõrvitsalisele, mis lõhnab käärinult ja kus viljaliha on eluterve punasuse asemel juba väsinult pruunikat tooni. Taoline arbuus lõpetab äädikakärbeste rõõmuks oma pika rännutee prügikastis.