/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/09/16278392t1hebca.jpg)
Ettevõtetele kasumimaksu kehtestamise järel satub suure löögi alla ka Eesti edukas e-residentsuse programm, mis näiteks läinud aastal tõi riigieelarvesse 64,3 miljonit eurot maksutulu, leiavad Parempoolsed.
«Valitsuse plaan ettevõtetele kasumimaks kehtestada on läbimõtlematu ja lühinägelik. Sellest annab aimu juba kasvõi asjaolu, et selle sammuga saab ränga hoobi Eesti e-residentide programm, millest on riigieelarve vaates kujunenud korralik tuluallikas,» ütles Parempoolsete aseesimees, ettevõtja Kristjan Vanaselja.
E-residentsuse programm tõi eelmisel aastal riigieelarvesse dividendide tulumaksuna 64,3 miljonit eurot. Programm on püstitanud uue tulurekordi igal kehtivuse aastal. 2020. aastal tuli sedakaudu riigieelarvesse 17,5 miljonit, 2021. aastal juba 32,5 miljonit, 2022 aastal 48,4 ja läinud aastal juba 64,3.
«Ei ole põhjust arvata, et see kasv lähiajal peatuks. See tähendab, et juba lähimate aastate jooksul võiks oodata, et e-residentsuse programm toob riigieelarvesse samas mahus tulu kui praegu plaanitav ettevõtete kasumimaks,» tõi Vanaselja esile.
Seni meedias välja öeldu põhjal loodab valitsus koguda ettevõtete tulu maksustamisega umbes 200 miljonit eurot aastas.
E-residentsuse plussid välisettevõtjatele on muidugi ka mujal, liitunud saavad kasutada Eesti e-taristut ja vähest bürokraatiat. «Samas on ilmne, et Eesti maksusüsteem, mis korjab tulumaksu ainult ettevõttest välja võetud rahalt, on olnud oluline põhjus e-residentide tulekuks,» rõhutas Vanaselja.
E-residentide asutatud ettevõtete seas on palju loomega – programmeerimine, disain – tegelevaid väikefirmasid, nende edu taga on osati olnud ka meie seni vähene bürokraatia.
«See eelis kaob, kui ka need firmad peavad hakkama maksma ettevõtete tulumaksu, kasutama selle välja arvutamiseks eraldi raamatupidamisteenust. Muudatus on seda rängem, et kasumimaksu plaanitakse küsida enne kasumi teenimist, avansilise maksena,» selgitas Vanaselja.
Bürokraatia suureneb
Väikeettevõtete puhul on tavaline, et raamatupidamist tehakse üks kord aastas, siis, kui on vaja esitada majandusaasta aruanne, valitsuse plaanitud maksumuudatuste järel enam nii ei saa.
Kogu ettevõtete kasumimaksu kehtestamise plaani raamib Vanaselja sõnul läbimõtlematus ja ülejala-tegemine, paaniline kiirustamine ja soov iga hinna eest vältida kärpeid riigieelarves. Asjaolu, et plaanitud mahus maksuraha kogumisega kaasnevad administratiivsed kulud võivad maksu kogumise mõttetuks muuta, on Äripäevas rõhutanud ka EY Eesti maksuosakonna partner Ranno Tingas.
Tema hinnangul on selle maksu kogumine ebaratsionaalne, kuna valitsuse praeguste väidete järgi on tegemist ajutise meetmega, pealegi on koguda loodetav summa riigieelarve kulupoolega võrreldes väga väike. «Sellest saab järeldada, et valitsus varjab ettevõtjate eest olulist osa plaanist: see maks ei jää ajutiseks, ka ei jää maksumäär praegu pakutud kahe protsendi juurde. Vastupidi, võime oodata maksukogumise jätkumist ja määra iga-aastast tõstmist,» tõdes Vanaselja.