Swedbank: Eesti kaupade eksport Soome vähenes taas

Muuga sadam. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Kui aprillis ja mais näitas Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine kiiret taandumist, siis juunis pöördus see taas suuremasse langusesse. Nii vähenes eksport juunis aasta tagusega võrreldes 11 protsenti.

Kolmandik langusest tuli mineraalsetest õlidest, veerand erinevatest elektriseadmetest ja suur osakaal oli ka puittoodete väljaveo vähenemisel. Kuigi need kolm kaubagruppi andsid Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest ligi kolmveerandi, oleks ka ilma nendeta eksport juunis vähenenud.

Enim vähenes eksport Soome ja Singapuri – need kaks riiki andsid üle kolmveerandi ekspordi langusest. Kui ekspordi vähenemine Singapuri tuli peamiselt mineraalsetest õlidest, siis Soome suunal oli langus tunduvalt mitmekesisem. Ligi kolmveerand ekspordi vähenemist meie põhjanaabri turule tuli erinevatest mehaanilistest ja elektriseadmetest, puit-, raud- ja teras- ning mööblitööstuse toodetest.

Esimesel poolaastal vähenes Eesti päritolu kaupade eksport küll kaheksa protsenti, ent kui jagada see kvartalite järgi, siis teises kvartalis ekspordilangus aeglustus. Aeglustunud on ka impordi langus ning teises kvartalis jäi väliskaubanduse puudujääk möödunud aasta sama ajaga võrreldes umbes samale tasemele. Kuigi sellel oleks neutraalne mõju sisemajanduse kogutoodangule (SKT) – ei suurendaks ega vähendaks selle muutust ­–, siis SKT arvestatakse maksebilansi järgi ning täiendav mõju tuleb veel teenustest.

Tööstusettevõtete ekspordiootused on mõnevõrra paranenud

Maailmakaubanduse langus on sel aastal taandunud ja välisnõudlus kosub tasapisi. Kuigi Eesti kaupade osakaal maailmas on marginaalne, järgib see üsna hästi maailmakaubanduse muutust. Samas, Euroopa Liidu, kuhu läheb ligi kolmveerand meie kaupade ekspordist, majandus on sel aastal küll eelmise aastaga võrreldes paranenud, kuid meie suuremate kaubanduspartnerite (Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti) majandused on jätkuvalt nõrgad. Kui ekspordi langus Rootsi on üsna jõudsalt taandunud, siis eksport Soome on jätkuvalt tugevas languses.

Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused on mõnevõrra paranenud, kuid pikemas ajavõrdluses on need veel nõrgad. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks vähene nõudlus on majandustegevust piiravaks peamiseks teguriks, on küll tasapisi langenud, kuid 71 protsenti on jätkuvalt väga suur osakaal. Samuti on see osakaal tublisti suurem kui näiteks teistes Balti riikides, Rootsis ja Soomes.

Välisnõudluse kõrval mängib olulist rolli ka ekspordisektori konkurentsivõime. Nii on ka Swedbanki käesoleva aasta tööstusuuringu järgi ettevõtete põhifookus sel aastal efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmisel. Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul on küll paranenud, kuid ilmselt osaliselt tuleb see ka nõudluse paranemisest.

Kaupade ekspordi languse taandumisel on teatavasti oluline osa Eesti majanduskasvu taastumisel. Kaupade ekspordi osakaal Eesti SKT-s on veidi alla poole. Kuigi peamise ekspordiks kaupu tootva majandusharu, töötleva tööstuse, osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest on 14 protsenti, siis ekspordi väärtusahelaga on seotud oluliselt suurem osa Eesti majandusest.

Kuna järgmise aasta maksumuudatused annavad tõenäoliselt löögi majapidamiste ostujõu ja eratarbimise kosumisele (eratarbimine on aga ligi pool Eesti majandusest), siis vähemalt osaliselt kompenseeriks seda välisnõudluse ja koos sellega ekspordi paranemine.