Kiire hinnatõus paneb valitsuse oma sõnu sööma

Toiduainete hinnad juulis juunikuuga võrreldes pisut odavnesid, aastatagusega võrreldes aga kallinesid.  Foto: Elmo Riig

Eesti hinnatõus ei taha kuidagi pidurduda ja see toob rahvale kaasa terve rea probleeme ning ökonomistide meelest peaksime kinnitama rihmad uueks võimsaks hinnaralliks.

Arvud on halastamatud: statistikaamet ütles, et juulikuus tõusis Eesti tarbijahinnaindeks võrreldes juunikuuga 0,3 protsenti ning võrreldes aasta varasemaga on hinnad kallinenud 3,4 protsenti. Ennekõike vedasid hinnatõusu teenused 6,3 protsenti kallimate hindadega, kaupadele tuli otsa 1,7 protsenti hinnalisa. Euroopa Liidu keskmine hinnatõus oli samal ajal 2,6 protsenti.

Samal ajal tahaks Eesti valitsuse poliitikud, et rahvas keskenduks positiivsele. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rääkis läinud nädalal, et kiire hinnakasvu periood möödas ja inimeste ostujõud paraneb, Tallinna lennujaamas on reisijarekordid ja inimeste hoiused aina kasvavad. Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp rääkis teise kvartali tulemusi tutvustades, et oleme teel Euroopa viie kalleima riigi hulka – sest toiduainete ja tööstuskaupade hindade tõttu oleme paratamatult sinna teel.

«Meie toiduainete hinnatase Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 109,3 protsenti. Soome sama näitaja on 110,4 protsenti ning Rootsil 105,3 protsenti. Justkui ootamatult on meie toiduainete hinnatase Soomega praktiliselt võrdsustunud ning Rootsist kallim ja nii kuulume toiduainete hinnatasemelt Euroopa kaheksa kallima riigi hulka,» rääkis Raudsepp.