Karmid arvud: Eestist saab aina enam ülalpeetavate ühiskond

Rahandusministeerium loodab käibemaksuseaduse muudatusega saada riigile lisatulu, kuid ettevõtjate hinnangul näitab see riigi usaldamatust ning tõstab nende halduskoormust. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus tõstab makse, et aina rohkem raha saada – sealjuures on nende inimeste ring, kelle käest midagi tegelikult küsida saab, üpris ahtakene.

Ametlikult näitab ülalpeetavate määr seda, kui palju inimesi riigi tööealine elanikkond üleval pidama peab. Eestis on see aasta-aastalt kasvanud, allapoole jõudis see alles Ukraina põgenike tulekuga, mis rahvastiku koostist muutis.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aastal 1,37 miljonit inimest, neist 0,87 miljonit tööealised (vanuses 15–65) ning enam kui pool miljonit kas liiga noored või liiga vanad – ehk siis teoreetiliselt ülalpeetavad. Nii saadi ametlik ülalpeetavate määr 57,8 või 1,7 inimest peaks üleval pidama üht inimest.

Kuid sealt edasi läheb pilt kirjumaks, sest tööealine elanikkond ei tähenda seda, et kõik need inimesed pidevalt tööd teeksid, ja vastupidi, Eestis on väga palju noori ja pensionäre, kes lisatööd teevad.