Eesti Pank: juulis kallinesid peamiselt teenused

Administratiivsetest hindadest tõusid juulis kõige rohkem ehk 20 protsenti vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. Foto: Urmas Luik

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul panustasid sarnaselt eelmistele kuudele juulis hinnakasvu peamiselt teenused, suure mõjuga oli ka üüri 4-protsendine kallinemine, sest üürihinnad on hiljutisest madalseisust väljumas.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4 protsenti. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2 protsendi, teenuste hinnakasv ulatus 7,6 protsendini. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3 protsenti.

Pert tõi välja, et administratiivsetest hindadest tõusid juulis kõige rohkem ehk 20 protsenti vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad, kuid mõju avaldas ka riigilõivude kallinemine. Erasektoris olid juulis turismihooajale omaselt kiirema hinnakasvuga majutusteenused ja puhkusereisid.

«Kaupade kallinemine on viimastel kuudel püsinud 2 protsendi läheduses, sest jaemüügi maht väheneb jätkuvalt, see aga ei võimalda hindu kergekäeliselt tõsta. Riiete ja jalatsite hinnad odavnesid juulis aasta võrdluses esimest korda alates 2021. aastast. Kahe kuuga on riiete hinnatase langenud rekordilised 10 protsenti. Osaliselt on selle taga riiete hooajalised allahindlused, aga ka kaupluste väiksemad juurdehindlused. Eestis on riided ja jalatsid kallimad kui teistes euroala riikides keskmiselt – seda soodustab ka meie külmem kliima, mille tõttu on toodete sortiment mõnevõrra teistsugune,» märkis ta.

Energia hinnatase on ökonomisti sõnul viimastel kuudel järsult kõikunud. «Nafta hind langes juuli lõpuks alla 80 dollari barreli eest ja mootorikütuse hinnalanguse avaldumist võib oodata augusti tarbijahindade statistikas. Juulis lõppes elektri universaalteenus, kuid hinnastatistikas oli selle mõju väike. Ka elektri börsihind on Balti riikides viimastel kuudel kallinenud, ulatudes 100 euro lähedusse megavatt-tunni eest. Soomes ja Rootsis maksab elekter vaid ligikaudu 20 eurot megavatt-tunni eest, kuid odav elekter ei jõua Estlink 2 elektrikaabli rikke tõttu meie tarbijateni,» lausus Pert.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2024. aastal keskmiselt 3,8 protsenti.