/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2024/08/06/16271435t1h646a.jpg)
Esmaspäeval kogus börsidel hoogu eelmisel nädalal alanud langus. Mõnes kohas päädis see suisa börsikrahhiga. Kohati jäi mulje, et müüdi kõikvõimalikke riskivarasid ja otsiti turvalisust.
Jaapani juhtiv aktsiaindeks Nikkei 225 kaotas päevaga 12,4 protsenti. Sellest hullem oli vaid 1987. aasta must esmaspäev, kui indeks kukkus 14,9 protsenti. Punktiarvult on seekordne kukkumine ajaloo suurim. 1987. aasta 20. oktoobril kaotas indeks 3836 punkti, esmaspäeval aga 4451 punkti.
Jaapani majandusleht Nikkei kirjeldas olukorda: kardetakse USA majanduslangust ja seetõttu müüsid kõik aktsiaid – nii välismaised institutsionaalsed investorid, riskifondid kui ka kohalikud eraisikud. Kui kõik tahavad müüa ja ostuhuvi on nigel, siis sellised langused tulevadki.
Jaapani keskpank tõstis läinud nädalal intressi. Juba aastakümneid on võetud jeenides laenu ja ostetud selle eest mingeid tulusamaid varasid. Nüüd on tekkinud jeenile intressi näol mingi hind ja kui jeen kallineb, saavad mõned turuosalised haiget. See odav raha on liikunud kõikjale, Austraalia dollarisse, Briti ärikinnisvarasse ja ilmselt ka USA tehnoloogiagigantide aktsiatesse.
Üldine allakäik
Jeen kallines esmaspäeval USA dollari suhtes järsult, üks dollar maksis 141 jeeni. Leht märgib, et aktsiate müümise ja jeeni ostmise trend kogub hoogu.
Väga verine oli päev ka mujal Aasias. Hiina aktsiaturg langes 1,2 protsenti, Hongkong 2,2 protsenti, Korea 11,3 protsenti, India kolm protsenti, Taiwan 8,4 protsenti ja Austraalia 3,7 protsenti. Taiwani börsil oli see 57 aasta halvim päev.
USA aktsiaturg alustas suure kukkumisega juba eelkauplemisel, kui USA seitse tehnoloogiagiganti kaotasid oma turuväärtusest triljon dollarit. Ka Euroopa peamised aktsiaindeksid langesid eile umbes kolm protsenti. Ebalikviidne Tallinna börs taandus 2,8 protsenti.
Kuigi kukkumise põhjuseks loetakse USA reedel avaldatud nigelat tööturu nädalast näitajat, olid kiibitootjate aktsiad juba varem surve all. Nädalavahetusel avaldas Berkshire Hathaway kvartaliaruande, millest selgub et vanameister Warren Buffetti ettevõte on juba nädalaid täitnud oma päevi Bank of America aktsiaid müües. Lisaks on ettevõte vabanenud ligi poolest kompanii käes olnud hiiglasuurest Apple’i aktsiapakist. Berkshire Hathawayl on rekordmahus vaba raha.
Paljud investorid, kel endal säravaid investeerimisideid pole, üritavad järgida staarinvestoreid. Kui juba investeerimisguru väljamüügi korraldab, mida peaksid siis teised tegema?
Ühtepidi oli börsil juhtunu šokeeriv, eriti neile, kellele see on esimene börsikrahh. Samas on olenevalt indeksist kaotatud vaid veidi enam kui selle aasta senine tootlus. Palju tõsisem küsimus on, kas langusest kasvab välja korrektsioon ja ehk isegi karuturg. Korrektsiooniks loetakse hiljutisest tipust vähemalt kümneprotsendilist kukkumist, karuturuks aga vähemalt 20-protsendilist langust. Esmaspäeval jõudis Jaapani aktsiaturg karuturule, olles tipust kukkunud 24,9 protsenti. Nasdaq oli juba korrektsioonis ja võib samuti karuturuga flirtida.
Korrektsioone tuleb suhteliselt tihti ette, karuturge harvem. Samas on langevad turud täiesti tavalised, ei midagi üleloomulikku. Kellel on julgust, võib proovida ostmist, nagu oleks poes soodushinnaga kraami kokku rabamas. See eeldab muidugi raha olemasolu. Kes on pensionile lähedal, neil võib olla selline turuareng ebameeldiv. Oluline on, kas kukkumisele järgneb järsk põrge, nagu koroonakrahhi järel, või pigem pikk vindumine. Kui viimane, on aega ostmiseks küll ja enam. Samas võiksid investorid juba koostada ostunimekirja, milliseid aktsiaid mis hinnaga tahaks osta. Karuturg võib ka kätte tuua praegu kujuteldamatult madalad hinnad. Kes investeerib regulaarselt, näiteks II või III sambasse, ei pea midagi tegema. Kui hinnad langevad, saab sama raha eest rohkem osakuid.
Statistiliselt kestab karuturg keskmiselt üheksa kuud, kuid siiski on madalseisu kestust võimatu prognoosida, sest kriisid erinevad ning päris kindlasti ei saa panna kalendrisse meeldetuletust karuturu lõppemise kohta, ütles LHV investorikogukonna juht Nelli Janson.
Ärevus, mitte paanika
Karuturg lõpeb üldjuhul siis, kui turuosaliste riskiisu ja kindlustunne taastub ja see võib tihtipeale juhtuda enne, kui kriisi vallandanud põhjused kadunud on, ehk nagu öeldakse: pulliturg ronib üles mööda mureseina.
Praegu pole investorite otsest ärevust veel tunda, ütles Redgate Wealthi investeerimissuuna juht Peeter Koppel.
«See ei tähenda paraku, et olukord kui selline suisa väga ärev ei oleks. Esiteks on probleem «likviidsusõnnetus», mis sai alguse Jaapanist. Jeeni puhul olid odavad nii intressid kui ka valuutakurss. See muutis valuuta ideaalseks instrumendiks, millega finantseerida spekuleerimisfestivali,» rääkis Koppel.
Ehk võtad jeenides laenu, keerad selle teiseks valuutaks ja siis ostad selle eest riskantseid varasid – näiteks USA tehnoloogiaaktsiaid. Kui aga ühel hetkel osutuvad ebasoodsaks nii intressimäär kui ka valuutakurss, ongi oi-oi-oi-moment, minnakse ähmi täis ja võetakse kahju sisse.
«Jaapani kohalik aktsiaturg sai pihta aga sellepärast, et muudkui odavnev jeen parandas sealsete eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Mis seal salata – tasapisi paistis, et äkki saavadki hakkama ja taastavad mingilgi määral oma globaalse positsiooni. Tänase seisuga – tühjagi,» märkis Koppel.
Jaapani hädadest ehk rohkemgi häirib Koppelit võimalik Iraani-Iisraeli sõda.
«Minu meelest ei mõistlik lühiajalisi muutusi üle tähtsustada. Langused on osa mängust,» rääkis raamatute autor, pikaaegse kogemusega investor ja finantsökonoomika doktor Tarvo Vaarmets.
«Üldiselt püüan ralliga kaasajooksmist vältida, optimismi ja eufooria asemel eelistan pigem osta nõrkust ja paanikat. Seepärast tervitan ka praegust normaliseerumise protsessi. Kuigi lühiajaliselt mõjutab see muidugi ka minu portfelli veidi negatiivselt, siis paremate ostukohtade nimel võtan selle negatiivse mõju hea meelega vastu. Raha on ootel.»