Eestis on üürikorterist kujunemas päriskodu

Illustratsioon: Allikas: kv.ee

Möödunud aastal ennustati, et üüriturg muutub Eesti kinnisvaraelus aina tähtsamaks. Nüüd, kevade saabudes, saame tõdeda, et nii ongi läinud ning hea hinna- ja kvaliteedisuhtega üürikorterid haaratakse samasuguse kiirusega nagu varem tipphooajal.

Kui võrrelda käesoleva aastaga mullust suve ja varasügist, mis oli tipphooaeg ning mille kohta öeldi hellitavalt ka üüribuum, siis on praegu näha vaid vähest rahunemist. Kõik, mis on hea ja soodne, leiab üürniku kiirelt. Sama kehtib ka keskmisest kallimate pindade puhul.

Võrreldes sügisega on eriti nõutud kesklinnakorterite puhul kerkinud hinnad 5–10 protsenti. Samas ei puuduta hinnatõus kogu üüriturgu, sest lõplik hind sõltub ka läbirääkimiste tulemustest ning asukohast ja korteri seisukorrast. Ei maksa unustada, et paljudel üürijatel on kindel hinnalagi, millest kõrgemale ei minda.

Hea korter, mõistlik hind

Enim nõutud on heas seisus kahetoalised korterid. Näiteks Tallinna kesklinnas saab sellise korteri keskmiselt 330 euro eest. Vanema sisustusega rahuldavas seisukorras kortereid hrušt­šovkades on sel aastal välja üüritud ka 150-170 euro eest ning avara vaatega korter uues majas 650 euro eest.

Äärelinnas, kus suurimaks mõjutajaks on paneelmagalad, maksab heas seisus kahetoaline korter keskmiselt 250 eurot. Väsinumas olekus kortereid saab loomulikult ka 120-150 euro eest ning uute majade korterite üürid võivad küündida ka üle 400 euro.

Tartus üüritakse heas seisus kesklinna tüüpkortereid välja enamasti 250 euro eest kuus, arhitektuurselt erilisemates elamutes või väga heas asukohas paiknevaid elamispindu aga ka suurema tasu eest. Annelinnas maksab tüüpne kahetoaline ja heas seisus korter enamasti 150 eurot.

Pärnus on sel aastal küsitud keskmise kahetoalise korteri eest rannapiirkonnas 250 eurot (nii paneel- kui ka puitmajad), Mai elamurajoonis kuni kakssada ja Ülejõel 150 eurot.

Uutes avarates kortermajades ja arhitektuurselt unikaalsetes elamutes küündivad hinnad loomulikult kõrgemale.

Kevade üüritrendid

Kevadel hakkavad üüriturul «ilma tegema» tudengid, kes asuvad juba uueks õppeaastaks kortereid broneerima. Palju on uusi tulijaid, kes teevad seda esmakordselt, aga on ka neid, kes soovivad seniselt kallilt pinnalt soodsamale kolida ning otsivad uusi võimalusi. Võib arvata, et selline aktiivsus kestab varasügiseni ning mida aeg edasi, seda raskem on soodsaid üürikortereid leida.

Juba veebruaris algas suvekorterite aktiivsem broneerimine Pärnus, Kuressaares ja Haapsalus. Kui alguses oli pakkumisi rohkem ja hinnad sõbralikumad, siis mida suvele lähemale, seda krõbedamaks pakkumishinnad muutuvad, ulatudes Pärnus mõnel juhul juba tuhande euroni kuus. Suvel raporteeritakse Pärnus taas korterite defitsiidist ning enamik pakkumistest on lühiüürid keskmisest kallima hinnaga.
Tudengikorterite tipp jõuab kätte augustis ning kes kevadel elukohaotsingutega ei tegelenud, peab leppima kesise pakkumise ja kõrgete hindadega.

Üürikorterid populaarsed

Põhjus, miks tudengid ja suvitajad üürituru eriti pingeliseks muudavad, peitub mitmetes laiahaardelisemates arengutes.

Esiteks pole paljudel võimalik kodu osta, olgu selle põhjuseks siis rahapuudus või pangalaenu saamiseks vajalikele nõuetele mittevastamine. Ühe uuema põhjusena võib välja tuua ka selle, et kui piisav omafinantseering olemas ning ka pank on nõus laenu andma, võivad ostuotsuse nullida liialt suured kommunaalkulud, mis lisaks laenukoormusele söövad samuti olulise osa sissetulekust.

Kolmandaks põhjuseks on üha suurenev soov olla sõltumatu. See iseloomustab enam nooremaid põlvkondi, kelle jaoks pole asjade omamine tingimata oluline. Hoopis tähtsamal kohal on eneseteostus, soov tegeleda hobidega ning vajadusel liikuda ühest elukohast või ka riigist teise – just sinna, kus tööalaselt või oma isiklikest huvidest lähtuvalt on kõige parem olla.

Ning neljandaks põhjuseks on inimeste üha suurem mobiilsus. Ka Eesti ühiskonnas juurdub ameerikalik elukorraldus, et elatakse seal, kus on töö. Meie kontekstis tähendab see liikumist maalt linna ja linnast teise riiki. Sellele annab hoogu juurde suur määramatuse aste, mille puhul ei olda kindlad sissetulekutes ega senise elustandardi säilimises, mille tõttu nii kergekäeliselt enam siduvaid finantsotsuseid ei tehta.

Eesti ühiskond on aina enam liikumas euroopalikus suunas, kus üürikorterit võetakse kui päriskodu. Sellest lähtuvalt on ka kinnisvaraomanikud hakanud üha enam hindama pikki üürisuhteid.

Üürituru kiirülevaade

Kõige kiiremini kaovad turult kesklinna kahetoalised korterid uues majas, keskmise hinnaga 350–400 eurot (lisanduvad kommunaaltasud).
Kesklinna kallimates piirkondades, näiteks Rotermanni kvartalis ja Tornimäel maksab ühetoalise üürimine 350–400 ning kahetoalise üürimine 500–600 eurot kuus.
Väga suur nõudlus on veel Kristiine ja kesklinna ühetoalistele. Kesklinna renoveeritud ühetoalised maksavad keskmiselt 250 eurot.
Mustamäel ja Õismäel on kahetoalise remonditud korteri keskmine üürihind 250 ning Lasnamäel 200 eurot kuus.

Allikas: 1Partner