/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/08/05/16269514t1haea6.jpg)
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märgib, et kuigi töötleva tööstuse tootmismaht vähenes juunis aastases võrdluses ligi kahe protsenti, on langus taandumas.
«Suurima positiivse panuse andsid juunis töötleva tööstuse kasvu toiduainete ning paberitoodete tootmine, samas kui rafineeritud õlitoodete, puittoodete ning masinate ja seadmete tootmismahu vähenemine pidurdasid töötleva tööstuse languse taandumist enim. Õlitoodete languse taga oli eelmise aasta võrdlusbaas, kui kasv oli erakordselt tugev. Kuises võrdluses jäi õlitoodete tootmine aga samale tasemele,» tõi Mertsina pressiteates välja.
Kui võrrelda Euroopa riikide selle aasta esimese viie kuu töötleva tööstuse tootmismahtu, siis on selle langus Eestis olnud üks suurimaid. «Meiega sarnane vähenemine on toimunud Tšehhis, Lätis ja Rumeenias, Euroopa tugevaim kasv on tulnud aga Leedust,» sõnas ökonomist.
Ta tõdes, et töötleva tööstuse tootmismahu langus on aastases võrdluses viimastel kuudel küll aeglustunud, kuid juuniks oli see möödunud aasta lõpuga võrreldes vähenenud ikkagi ligi kaheksa protsenti, kusjuures juunis vähenes see kuises võrdluses ligi kolm protsenti.
«Kaugelt kõige enam on selle aasta languse põhjustajaks puittoodete tootmismahu vähenemine, millest tuli ligi kolmandik selle aasta esimese poole langusest. Toiduainete ja paberitoodete tootmise ning laevade ja lennukite remondi ja ehituse suurenemine on seda vähenemist aga enim pidurdanud,» selgitas Mertsina.
Töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades mais ja juunis kuises võrdluses enam langust ei näidanud ning juunis jäi see aasta taguse ajaga võrreldes ligikaudu samale tasemele. Aastases võrdluses on kiiremini aeglustunud selle majandusharu müügilangus välisturule.
Seda on Mertsina sõnul näha ka väliskaubandusstatistikas kaupade ekspordi vähenemise taandumisest. Samas oli töötleva tööstuse toodangu müük langenud juuniks ikkagi ligi kuus protsenti, sealhulgas müük ekspordiks ligi neli protsenti ja müük koduturule ligi 10 protsenti.
Kindlustunne paraneb tasapisi
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne näitab ökonomisti sõnul küll tasapisi paranemist, kuid see on jõudnud vaid möödunud aasta alguse tasemele. «Pikaajalise keskmisega võrreldes on see ikka veel nõrk. Lähikuude tootmise väljavaade on üldisest kindlustundest jõudsamalt paranenud, kuid see on samuti veel allpool pikaajalist keskmist. Küll aga on positiivne, et lähikuudel on töötajate palkamise väljavaade jõudmas pikaajalise keskmise lähedale, mis näitab ettevõtjate paremat usku majandusolude paranemisse,» lausus Mertsina.
Kuna kaks kolmandikku töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks, on selle majandusharu taastumisel välisnõudluse kosumine Mertsina sõnul eriti oluline. «Euroopa Liidu majandus, kuhu läheb ligi kolmveerand Eesti kaupade ekspordist, on tasapisi paranemas. Meie suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa – majandused on küll veel nõrgad, kuid ka nende väljavaade peaks aegamööda paranema,» prognoosis ta.
Välisnõudluse kasvu kõrval on tema hinnangul üha olulisem aga Eesti ekspordisektori konkurentsivõime ja selle kindlustunne. «Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul on viimastel kuudel paranenud. Samas on selles hinnangus tõenäoliselt arvestatud ka nõudluse kosumist, mis lubab ettevõtetel rohkem eksportida,» ütles Mertsina.
«Nii ongi Swedbanki käesoleva aasta tööstusuuringu järgi ettevõtete põhifookus sel aastal efektiivsuse ja konkurentsivõime parandamine. Tööstusettevõtete investeeringuid on seni hoidnud tagasi ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, geopoliitiline olukord ja laenukapitali hind. Allapoole liikuv Euribor leevendab tasapisi ettevõtete laenukoormust, kuid selle suurem positiivne mõju peaks ilmnema viitajaga,» lisas ökonomist.