/nginx/o/2024/08/05/16269335t1he416.jpg)
Mobiilioperaatori poole pöördutakse sageli viimases hädas – telefon varastati ära, internetiga on probleeme või praegusest paketist enam ei piisa. Samas helistatakse palju ka puhkudel, kus vajalik info on kas iseteenindusest kergesti leitav või puudutab hoopis mõnda teist teenusepakkujat.
Mõistagi ei meeldi kellelegi klienditoe ootejärjekorras aega veeta, aga sinna helistades tuleks sellegipoolest kannatust varuda. «Paljud inimesed lasevad meile helistades telefonil vaid paar korda kutsuda, katkestavad seejärel kõne ja helistavad siis uuesti. Kahjuks see hoopis pikendab järjekorda,» ütles Tele2 klienditoe juht Kadi Hoffart. Üle poolte meie poole pöördujatest on korduvad helistajad ehk teinud meile vähemalt kaks või rohkem kõnekatset.
Nimelt on klienditugi loodud selleks, et hallata ära suures koguses pöördujaid. Sõltuvalt ajahetkest võib klienditoe numbrile samal hetkel helistada kümneid kliente, mistõttu kasutatakse ootejärjekorra süsteemi ehk iga uus kõne läheb järjekorra lõppu. «See on sarnane poes käimisega: kui seisad mõnda aega ühes sabas ja oled juba peaaegu kassa juures, siis ei tasu minna uuesti teise kassa järjekorra lõppu, et ostud kiiremini sooritada,» tõi ta näiteks.
Kui teatud hetkel kuus, näiteks arvete väljasaatmise ajal, on klienditoesse suurem pöördujate hulk ja siis ei pääse kiirelt liinile, on pärast viieminutilist ootamist võimalik tagasihelistamine tellida. Üldjuhul helistatakse tagasi tunni-paari jooksul.
Telekomid saadavad igakuiseid arveid kliendi e-posti aadressile, kusjuures kogu sellel olev info on nähtav ka iseteeninduses. Sellele vaatamata helistavad paljud kliendid, et küsida arve summat ning viite- või pangakonto numbrit. «Kõik need andmed on tegelikult arvel ilusti olemas. Lisaks saab iseteeninduses vaadata veel viimase 12 kuu arveid ning nende staatust,» ütles Hoffart.
Kui arvega on probleeme, tuleks see kõne ajaks endale ette valmis võtta. «Tihti on probleemiks teenused, mille kasutamist klient ei mäleta. Näiteks parkimine, annetamine, ennustamine, hääle andmine või digilehe tellimine,» rääkis ta. Kui helistajal on arve ees, saab klienditoe töötaja abiga kõik teenused üle kontrollida ja selgust luua.
Sageli pöördutakse klienditeeninduse poole ka siis, kui mõne teenuse või veebilehega esineb probleeme. Kahjuks ei saa mobiilioperaator sellise murega klienti aidata. «Smart-ID teenust pakub SK ID Solutions ja näiteks Tele2-l ei ole võimalik selle tõrkeid kuidagi parandada. Sama kehtib Facebooki või Youtube'i puhul. Kui probleem on internetiühenduses, saame meie aidata, aga kui internet toimib, aga veebileht ei tööta, on tõenäoliselt tegemist platvormi enda tõrkega,» ütles klienditoe juht.
Klientides tekitab tihti ka küsimusi, miks tema numbrilt helistades näitab vastaja telefon ettevõtte nime. «See tähendab, et inimese number on märgitud ettevõtte kodulehel kontaktina. Google tuvastab numbri ja seob selle ettevõttega. Kui see inimest häirib, tuleks ettevõtte kodulehelt number eemaldada, kuid seda ei saa teha mobiilioperaator, vaid ettevõte ise,» ütles Hoffart.
Tänapäeva koduseadmed on äärmiselt nutikad – tolmuimejat, külmkappi ja isegi robotmuruniidukit on võimalik internetiga ühendada. Kui ühendus ei toimi, helistatakse taas operaatorile. «Saame aidata siis, kui WiFi ruuteriga on probleeme. Kui aga internetiühendus toimib ja probleem on hoopis koduseadmega, ei oska meie teenindajad kahjuks aidata. Meil ei ole kõikide seadmete kasutusjuhendit, seega tasuks pöörduda seadme tootja või edasimüüja poole,» selgitas ta.
Levivate petukõnede ja kelmuste tõttu helistatakse üha enam oma telekomiteenuse pakkujale, et kontrollida, kas tulnud kõne, sõnum või e-kiri oli päris või pettus. «Kõik, kellel on vähegi kahtlus sissetulevas kõnes, võiksid sellest teada anda meie SMS-teenuse kaudu, saates info numbril 12250,» soovitab Hoffart. Tele2 tasuta teenusest petturluse vastu saab lähemalt lugeda veebilehel.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)