Euromiljonid loovad Ida-Virus sadu töökohti, kuid kas neid jõutakse ära kasutada?

Põline narvakas Ivan Sergejev tõdes, et sajad euromiljonid on vaid seemneraha, muutmaks Ida-Virumaad ägedaks majandus- ja elukeskkonnaks. Kuid algus sellega on tehtud, sest Ida-Virumaale tuleb järjepanu suuri ja põnevaid investeerimisprojekte. Foto: Tairo Lutter

Veel möödunud aasta lõpus oli olukord, kus suur osa Ida-Viru õiglase ülemineku fondi rahast oli kasutamata ja Eestit ähvardas sellest ilmajäämine.

Milline on aga olukord praegu? Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi koordinaator Ivan Sergejev teab vastust.

Möödunud aasta lõpus tuli uudis, et suur osa Ida-Viru õiglase ülemineku fondi rahast on kasutamata ja seega võib Eesti sellest lihtsalt ilma jääda. Mis seis nüüd, pool aastat hiljem on?

Kõigepealt veidi tausta. Hakkasime fondiga tegelema alates 2020. aastast ja meil olid siis selged valdkonnad, kuhu tahame Ida-Virumaal jõuda. Kuna tegemist on ka Euroopa Liidu rahaga, on see omakorda seotud ka paljude reeglitega. Igatahes, kui me hakkasime meetmeid koostama, siis oli meil teadmine, et meil on taotlejate järjekord ukse taga. Kuid siis tuli 24. veebruar 2022.

Ja järjekord kadus ära?

Järjekord kadus hoobilt ära. NMP Narva OÜ, mis rajab Narva õiglase ülemineku fondi abil magnetitehast, ütles, et Eesti kuulub NATOsse ja Euroopa Liitu ning vaatamata kõigele viivad nad siin oma plaanid ellu, kuid teised potentsiaalsed investorid võtsid korraks pausi.

Nii tekkiski mitmekuine lõtk, kus meetmetes ei olnud peaaegu üldse uusi taotlejaid. Alguses eeldasime, et hirmufoon väheneb ja investorid tulevad tagasi, kuid eelmisel aastal pidime tõdema, et keskkond on muutunud ning peame meetmeid muutma. Toetuste jaotamisel muutsime paradigmat, sest kui varem oli põhirõhk sellel, et välja olid valitud teatud valdkonnad, mida toetada, siis nüüd välistasime teatud valdkonnad ja kõik muu on abikõlbulik. See on väga põhimõtteline muutus, et me ei ürita Ida-Virumaad üles ehitada pelgalt tööstuspiirkonnana, vaid arendame seal ka turismi ja muid ettevõtlusharusid. Sealjuures turismi arendamiseks küsisime Euroopa Komisjonilt eraldi loa.

Ma tahan siin eraldi välja tuua ka nüüd juba endise majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo rolli, kes võttis ÕÜFi ettevõtlusmeetmed oma südameasjaks ja me pidevalt briifisime teda, mis seisus programm on.