Eesti pole majanduslangust kuidagi pidama saanud

Majanduslangus ei  taha Eestis vaibuda. Foto: Sander Ilvest

Euroalal kerkisid hinnad juulis Eurostati kiirhinnangul 2,6 protsenti, mis on analüütikute prognoositust pisut enam. Paraku seab see uudis ohtu Euroopa Keskpanga edasise baasintresside langetuse.

Euroala tarbijahinnad jäid juuni tasemele, kuigi oodati 0,1-protsendilist hinnalangust. Ka alusinflatsioon, kus ei arvestata muutlike toidu- ja energiahindadega, jäi aastases võrdluses 2,9 protsendi kanti, mis on samuti enam, kui eeldati. Euroala inflatsiooni panustasid enim 4-protsendise kasvuga teenused. Järgnesid 2,3 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad, 1,3 protsendiga energiahinnad ja 0,8 protsendiga tööstuskaubad.

Eestis tõusid hinnad juulis 3,5 protsenti, mis on tunduvalt enam kui juunis, mil tõus oli vaid 2,5 protsenti. Inflatsioonitempo poolest jäime seekord koos Hollandiga alla vaid Belgiale, kus hinnad kerkisid juulis 5,5 protsenti.

Oodatust suurem hinnatõus Euroopas võib avaldada EKP-le survet septembri koosolekul järjekordset intressimäära langetamist mitte teha. Enne septembrikuu koosolekut avaldatakse siiski ka augusti inflatsiooninäitajad, mis võivad olukorda parandada. Enamik analüütikuid eeldab endiselt, et tänavu langetab EKP intresse veel kahel korral, kokku poole protsendi võrra. Eelnevatel kuudel on EKP-le eriti muret valmistanud teenuste kallinemine, kuigi euroala majanduspilt soodustaks muidu intressimäärade langetamise jätkamist.