Päevatoimetaja:
Sander Silm

Swedbank: Eesti jaekaubanduse kukkumine on üks Euroopa hullemaid (8)

Copy
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on jaemüügi kukkumise põhjuseks ka asjaolu, et kuigi inimeste ostujõud kasvab, on ligi pooltel Eesti leibkondadel laenukohustused, sealhulgas ligi veerandil on eluasemelaenud.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on jaemüügi kukkumise põhjuseks ka asjaolu, et kuigi inimeste ostujõud kasvab, on ligi pooltel Eesti leibkondadel laenukohustused, sealhulgas ligi veerandil on eluasemelaenud. Foto: Mihkel Maripuu

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahu kukkumist kommenteerides, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on selle aasta esimese viie kuuga enim vähenenud Eesti jaekaubanduse müügimaht. Meie langusele üsna lähedal on ka Belgia ja Läti, samas kui Leedu ligi 4 protsendiline kasv kuulub EL tugevamate hulka.

Juunis vähenes müügimaht ehk inflatsiooniga kohandatud käive aastases võrdluses 5 protsenti. «Kuigi müügimahu suurim vähenemine jäi juba eelmise aasta kevadesse, on sel aastal langusest väljumine pidurdunud. Nii on jaemüük kahanenud selle aasta esimesel poolel juba 3,5 protsenti. Kui 2021. aasta teisest poolest kuni 2023. aasta esimese pooleni tõusis jaekaubanduse müügimaht tublisti üle pikaajalise trendi, siis alates eelmise aasta keskpaigast on see sellest trendist üha allapoole liikunud,» tõdes Mertsina.

Jaekaubanduse müügimaht ei näita paranemist vaatamata sellele, et inflatsiooniga kohandatud netopalk ehk ostujõud kasvab juba möödunud aasta keskpaigast. Ligi pooltel Eesti leibkondadel on laenukohustused, sealhulgas ligi veerandil on eluasemelaenud.

Tagasi üles