Coopi keskühistu juht: osa tarbijaist peab singi asemel vorstiga leppima

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla ütleb, et maruliselt kerkinud hinnad on ostjad liikuma pannud – kus võimalik, tehakse ostud mitmest poest ja hinna järgi valides. Foto: Oliver Kaur

Hindade tõus on selleks korraks läbi, poekettide kasum küll kerkib, kuid see tuleb pigem kulude vähenemise kui juurdehindluse suurendamise arvelt, kinnitas Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.

Viimati tõusid Coopi poodides hinnad käibemaksu kerkimise tõttu, väidab Rohtla. Samas on tema sõnul järjest suuremad sooduspakkumised, seda nii kaubavaliku kui allahindluse protsendi poolest. Tarbimisharjumuste muutumist näeb Rohtla ennekõike sellest, et näiteks mahetoodete müügi kasvutempo raugeb.

Coop pole tavaline kauplusekett, vaid koosneb paljudest tarbijate ühistutest. Mismoodi ühistuline kauplemine käib ja mille eest vastutab keskühistu?

Üle Eesti on meil 18 piirkondlikku tarbijate ühistut. Igas riigis, kus Coopi kauplused tegutsevad, kuuluvad need kohalikele elanikele. Ka Eestis pole Coopi omanik ükski kontsern, vaid see on olnud algusest peale tarbijatele endile kuuluv grupp, millel on täna läbi ühistute üle 60 000 liikme. Ühistukaubanduse suurim erinevus erakaubandusega võrreldes on see, et kasum ei ole eesmärk omaette.

Piirkondlikud ühistud lõid 1917. aastal keskühistu, mis on Coopi kaubamärgi hoidja ja osutab ühistutele teenuseid, mida on mõistlik koos teha, nagu kaupade sisseost, logistika, turundus- ja arendustegevus. Hinnad on enamjaolt sarnased kõikides kauplustes, erinevus tuleb siis, kui konkurents seda nõuab. Ka kampaaniad toimuvad üle kogu poeketi. Seda, kus uusi kauplusi avada või vanu kinni panna, otsustavad kohalikud ühistud.