Päevatoimetaja:
Angelina Täker

NIPINURK Kosemeetod ehk kuidas vilunud hoiustajad võtavad hoiustades maksimumi

Copy
Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju, mis on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.
Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju, mis on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele. Foto: Thomas Imo / photothek.net Via Www.imago-images.de

Kuna raha hoiustamine pangas on riiklikult tagatud, siis peetakse hoiuseid kõige turvalisemaks ja lihtsamaks oma raha kasvatamise viisiks. Kuidas aga võtta hoiustamisest maksimumi ning mida nimetatakse hoiustamisel kosemeetodiks?

Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring selgitas, et n-ö kosemeetodiks nimetatakse praktikat, kus hoiused avatakse väiksemates osades ja erineva pikkusega. Näiteks 2000 eurot võib hoiustada neljas eri osas – 3, 6, 9 ja 12 kuud, millest igas hoiuses on 500 eurot. Nii saab mingi osa rahast alati kiiremini kätte ja ka intressitulu laekub pidevalt. Mitmeks osaks jaotamise kasuks räägib seegi, et hoiuse avamise eest midagi tasuma ei pea ning ka halduskulud puuduvad.

Hoiustades 2000 eurot erinevate tähtaegadega kokku aasta aega, teenib koguja näiteks kaks tasuta Vanemuise suveteatri piletit või Tallinna loomaaia täiskasvanu aastapileti. Arvestades igapäevaseid kulutusi, on selline hoiustamine kindlasti tasuvam kui raha tavalisel arvelduskontol hoidmine.

Tagasi üles