/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/07/29/16252642t1hd510.jpg)
Kui töö käigus õppimine on midagi, millega tuleb arvestada pea iga ameti puhul, siis mida spetsiifilisemaks muutub roll, siis seda olulisemaks muutub töötaja huvi valdkonna kohta juurde õppida ka omal käel, teatab Elisa IT-juht Villu Teearu.
Elisa IT-juht: töötaja areng ei ole vaid juhi või ettevõtte südameasi
Eriti oluline on see Teearu sõnul kiirelt arenevates sektorites, kus on paratamatu, et kõike uut ja huvitavat pole lihtsalt võimalik igapäevatöös piisavalt kogeda, kuid samas on uute arengutega kursis püsimine kriitilise tähtsusega.
«IT-valdkond muutub iga päevaga, aga samas ei saa iga äri end päevapealt uute tehnoloogiate peale ümber pöörata,» lausus ta. «Kuna erinevad tehnoloogiad on omavahel läbi põimunud, on oluline, et arendajad ja teised spetsialistid saaks piisaval määral uut ja huvitavat proovida – ühelt poolt asja enda jaoks huvitavana hoidmiseks, teisalt selleks, et olla valmis ettevõtte muutuvate vajaduste jaoks.»
Tööandja peab suutma hoida töö piisavalt põneva ja värskena ning leidma viise anda inimestele võimalusi end proovile panna, samas peavad töötajad mõistma, et mõnikord ongi igapäevtöö osaks ka igavamad asjad ning põnevat ja uut tuleb esimese hooga proovida omal käel.
Mõni võimalus tekibki harva
Teearu sõnul on oluline mõista, et tehnilisemate rollide puhul on palju sellist, millega saabki kokku puutuda harva. «On paratamatu, et kõik inimesed ei saa alati kõiki asju tööpostil proovida. Juhid küll üritavad võimalusi luua, aga alati on mingid harvad teemad, mida lihtsalt kõigile ei jagu. See tähendab, et kui seekord võimalusest ilma jäädi, ongi valikuks uut korda ootama jääda või asi endale ise selgeks teha – näiteks mõnes hobiprojektis,» selgitas ta.
Tõenäosus, et midagi huvipakkuvat pole veel saadud tööajast proovida, suureneb enamasti kogemuse kasvamisel. Kui noor spetsialist saabki enamasti kõike tema jaoks uut töö käigus proovida, siis aastakümnete pikkuse kogemusega tippeksperdi jaoks võib igapäevatöös millegi täiesti teistsuguse kogemine muutuda raskemaks.
«Nii nagu peavad ja soovivad arstid püsida kursis viimaste ravivõtetega, peavad ja soovivad ka IT-spetsialistid kursis püsida sellega, mis maailmas toimub.»
«Ükski IT-inimene ei saa kunagi valmis ja see on valdkond, kus on pidev areng. Nii nagu peavad ja soovivad arstid püsida kursis viimaste ravivõtetega, peavad ja soovivad ka IT-spetsialistid kursis püsida sellega, mis maailmas toimub ja mis on parem viis millegi tegemiseks. Osaliselt saab seda teha tööpostil, mingis osas peab see olema justkui hobi, millega tegeletakse oma initsiatiivist,» sõnas ta.
Töötaja õlule ei saa kõike lükata
Teearu sõnul on oluline leida tasakaal – suur osa õppimisest peab toimuma töö käigus ning üht-teist tuleb inimestel endale ise selgeks teha.
«Kindlasti tuleb meeles pidada, et kui tööandja otsustab mingit oskust nõudma hakata – näiteks kui otsustakse vahetada keelt, milles töötatakse –, on see ka tööandja asi inimestele need oskused selgeks õpetada või anda piisavalt aega oskused omal käel ära õppida. Kogenud arendaja jaoks ei ole see enamasti liialt keeruline, kuid siiski midagi, mille puhul ei saa eeldada, et keegi sellele vabatahtlikult oma õhtutunde ohverdab,» märkis ta.