Kommentaar ⟩ Rasmus Kattai: käibemaksutõus lööb hinnad veelkord üles, tulumaksutõus vähendab aga ostujõudu

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. Foto: Eesti Pank

Riigirahanduse proovikivi on võlakoormuse kasvule piduri tõmbamine ja selleks on vaja vähendada puudujääki, mis erinevate prognooside kohaselt järgmistel aastatel paisunuks praegusega võrreldes veelgi – tuleval aastal suisa üle 5 protsendi SKTst. Üle jõu elamisest tingitud võlakoormuse tõus kahjustaks majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvuväljavaadet, seaks ohtu töökohad ja heaolu.

Uus koalitsioonilepe võtab puudujäägi vähendamise käsile. Tasakaalulähedasse positsiooni ei plaanita jõuda aasta-paariga ja see ei oleks ka parim trajektoor, sest nn eelarvetoe liiga kiire eemaldamine teeks majandusele riigi tellimuste järsu vähendamise näol kahju. Paraku ka järkjärguline puudujäägist väljumine annab ennast tunda ja kuivõrd see on tehtav üksnes riigi kulude piiramise ja/või maksutulude suurendamisega, on fiskaaldistsipliini parandamise valemisse igal juhul sisse kirjutatud lühiajaline valulikkus pikemaajalise kasu nimel. Mida varem eelarvet parandama asuda, seda vähem jõuab vahepealne libastumine kahju teha.

Valitsus on otsustanud maksutulude suurendamiseks tõsta kehtivaid maksumäärasid ehk maksusüsteemi ülesehitus jääb senisega võrreldes üsna sarnaseks.

Tuntavaim mõju saab ilmselt olema käibemaksu tõusul, mis sarnaselt selle aasta alguses kogetuga tõstab järgmisest suvest üldist hinnataset veel u 1,5 protsenti ning lisaks sellele kahandab inimeste ostujõudu ka alates 2026. aastast kaheprotsendine tulumaks.

Eratarbimine annab umbes poole majanduskasvust, mistõttu jääb mõlemast maksust nähtav jälg majandusaktiivsusele. Aktsiisitõusude mõju saab olema väiksem ja nende puhul jääb hetkel lahtiseks ka küsimus, kui palju lisaks ametliku tarbijakorvi kallimaks muutumisele liigub maksustavate kaupade soetamine piiri taha ning kui suures osas paranevad riigi maksutulud.

Uus element maksusüsteemis oleks ettevõtete n-ö klassikaline tulumaks, mis senise kogemuse põhjal on majanduskasvu kõige enam takistav maksuliik. Kavandatud on kaheprotsendise ajutise maksumäära kehtestamine juriidiliste isikute kasumile, mis oma väiksuse tõttu konkurentsivõime ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsusele väga suurt muutust ilmselt kaasa ei too. Küll aga on see põhimõtteline muudatus maksusüsteemis. See on ka koalitsioonileppe ainus element, mis laiendab maksubaasi.

Eesti maksusüsteem on seni olnud teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes tööjõu- ja tarbimismaksude poole kaldu, samas kui majanduskasvu suhteliselt vähem pärssivate varamaksude roll maksutuludes on väga väike. Varamaksude osakaalu suurendamist on Eestile soovitanud mitmed rahvusvahelised institutsioonid (näiteks IMF ja OECD).

Kuna tulu- ja kulumeetmetega ühtekokku plaanitakse järgmisel aastal puudujääki ja selle abil majandusse süstitavat lisaraha vähendada umbes miljardi euro võrra, mis on veidi üle kahe protsendi SKTst, siis väga jämedalt ja mehaaniliselt võttes kahandab see ka majanduskasvu umbes 2 protsendi võrra varem prognoosituga võrreldes.

Teisalt sõltub järgmiste aastate majanduse käekäik sellest, kui hästi suudetakse rakendada majanduse ergutamise vahendeid, mille hulgast leiab bürokraatia vähendamise, kiirema planeeringute menetlemise ja efektiivsuse tõstmise laiemalt.

Riigirahanduse stabiilsemale kursile suunamine annab potentsiaalselt positiivse sõnumi ka välisinvestoritele ja kreeditoridele. Näiteks oli logisema hakanud fiskaaldistsipliin üheks argumendiks, mille tõttu alandati Eesti riigi reitingut ehk krediidikõlbulikkust, see aga tähendab üldjoontes kallimat laenuhinda ja pidurit majanduskasvule.