/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2024/07/26/16244673t1h6017.jpg)
Eilne Postimees kirjutas, et kulla hinna tõus uutele rekordtasemetele pani soomlasi väärismetalli müüma, eestlasi aga ostma.
Eks see üldiselt ole peaaegu igal pool nii – aga Eestis eriti –, et investeerimisel käitutakse mõistlikkusele risti vastupidiselt: ostetakse siis, kui aktsiate või muu vara hind on kõrge, ja kui hinnad langevad, siis müüakse.
Legendaarse investori Warren Buffetti nõu on aga vastupidine: ole kartlik siis, kui teised on ahned, ja ole ahne siis, kui teised on kartlikud.
Juba enam kui kolmveerand aastat on kulla hind teinud ilusa tõusu, kerkides järjest uutele rekordtasemetele. Viimase 20 kuuga on väärismetall kallinenud 50 protsenti.
Pärast mõnda aega kestnud stabiliseerumisperioodi liigub kulla hind taas uute rekordtasemete poole. Selle aasta märtsis kerkis kollase väärismetalli hind rekordilisele 2160 dollarile unts, seejärel aprillis uuele rekordile, 2259 dollarit, millele järgnes 20. mail 2435 dollarit.
Viimase rekordi, 2465 dollarit unts, püstitas kulla hind eelmise nädala alguses. Selle tõusu vedasid investorite ootused baasintresside langetamisest USA keskpanga poolt ja tõenäosus, et Donald Trumpist saab USA president.
Raha otsib turvapaika
«See algas USA inflatsiooninäitajate pehmenemisega, mis aitas intressimäärade langetamise lootuste kasvule,» ütles Financial Timesile Briti suurpanga Standard Chartered väärismetallide analüütik Suki Cooper. «Trumpi rünnak (mõeldud on Donald Trumpi atentaadikatset 13. juulil) aitas kasvatada isu turvainvesteeringute ja inflatsiooni maandamise järele,» lisas ta.
Suurpanga JPMorgan analüütikute hinnangul hakkas kulla hinna tõusu taaskiirenemine oodatust varem.
«Oleme kulla suhtes olnud positiivsed alates 2022. aasta neljandast kvartalist. Kuna kulla hind rallis üle 2400 dollari aprillis, oli see tõus palju järsem ja toimus palju varem, kui me ootasime,» kirjutas J. P. Morgani baas- ja väärismetallide turgude peastrateeg Gregory Shearer juuli keskel avaldatud raportis.
Lisaks intressimäärade langusele ja geopoliitiliste riskide kasvule mõjutab väärismetallide hindu asjaolu, et füüsilise kulla omanikud metalli müüa ei soovi.
«Lisaks geopoliitilisele olukorrale, sanktsioonide kasvule ja dedollariseerimisele näeme kasvavat isu osta ka reaalvara, kaasa arvatud kuld,» ütles Shearer.
Suured ootused
Kulla pea kolmveerand aastat kestnud hinnaralli on pannud küsima, kas hind võiks kerkida ka 3000 dollarini unts.
«Jah, mina usun, et kuld võib mingi aja möödudes kerkida 3000 dollarini,» ütles telekanalile CBS investeerimispanga EverBank maailmaturgude üksuse president Chris Gaffney.
Gaffneyd võib uskuda, sest juunis prognoosis ta õigesti, et kulla hind ületab toonast rekordit, mis oli siis 2450 dollarit unts.
Kuid millal 3000 dollari tase saavutatakse, on analüütiku hinnangul keerulisem prognoosida.
«Mina usun, et kulla hinna järgmine suur liikumine toimub pärast FOMCi intressimäära langetamisest teadaandmist – võimalik, et septembris. Madalamad intressimäärad ja jätkuv geopoliitiline ebakindlus veab kulda kõrgemale, aga ma ei usu, et see jõuab 3000 dollarini käesoleval aastal, sest see tähendaks 25-protsendilist tõusu praegusest tasemest.»
FOMC (rahaturu komitee) on USA keskpanga Föderaalreservi rahapoliitikat kujundav nõukogu.
Ka Ameerika väärismetallide börsi (APMEX) vanemdirektor Patrick Yip ei usu, et 3000 dollari tase saavutatakse enne paari aastat.
USA suurpanga J.P. Morgan analüütikud usuvad, et aasta lõpuks kerkib väärismetalli hind 2500 dollarini ja järgmise aasta lõpuks 2600 dollarini unts.