ÜRO esitatud raporti «Maailma julgeoleku ja toitumise seisund» järgi on globaalne võitlus nälja vastu silmitsi keeruliste tagasilöökidega ja näljahäda on sama tõsises seisus kui 15 aastat tagasi.
Eelmisel aastal kannatas nälja all umbes 733 miljonit inimest, mis võrdub ühega üheteistkümnest inimesest globaalselt. Aafrikas kannatas nälga iga viies inimene.
FAO peamajandusteadlane Maximo Torero tõi välja, et «oleme endiselt kaugel eesmärgist vabastada maailm näljast, toiduga kindlustamatusest ja alatoitumusest aastaks 2030,» viidates kestlike arengu eesmärkidele, eriti Sustainable Development Goal (SDG) 2: Zero Hungerile (üks 17st jätkusuutlikkuse eesmärkidest: kaotada nälg aastaks 2030 - toim). Kui praegused trendid jätkuvad, seisab 2030. aastal nälja ees umbes 582 miljonit inimest, kellest pool asub Aafrikas, avaldas raport.
Regionaalsed trendid erinevad
Hoolimata võitlusest laste alatoitluse ja imetamise edendamise nimel, on globaalsed näljatasemed püsinud järjekindlalt staatilised kolm aastat järjest. 2023. aastal oli alatoitunud inimeste arv 713 miljoni ja 757 miljoni vahel, mis on umbes 152 miljonit rohkem kui 2019. aastal.
Regionaalsed trendid on varieeruvad, näiteks Aafrikas tõusis nälgivate inimeste osakaal 20,4 protsendini, samal ajal kui Aasias jäi see stabiilseks 8,1 protsendil. Ladina-Ameerikas on täheldatud mõningast edasiminekut, kus näljaga inimeste osakaal langes 6,2 protsendile.
Peamised nälga soodustavad tegurid
Maximo Torero rõhutas, et Aafrika seisab silmitsi ainulaadse väljakutsega, kuna see on ainus piirkond, kus näljahäda on tõusnud seoses kõigi kolme peamise teguriga: konfliktid, kliima äärmuslikud ilmingud ja majanduslangus. Ta märkis, et sõda on «peamine nälja põhjustaja», süvendades toidukriisi erinevates riikides.
Raporti teised olulised leiud näitavad, et miljarditele inimestele jääb piisava toidu saamine kättesaamatuks. 2023. aastal oli umbes 2,33 miljardit inimest globaalselt mõõdukalt või tugevalt toiduga kindlustamata, mis on peaaegu sama number nagu COVID-19 pandeemia ajal. Üle 864 miljoni inimese koges tõsist toidupuudust.
Raporti kohaselt leiti, et 2022. aastal ei suutnud 2,8 miljardit inimest endale lubada tervislikku toitumist. Sissetulekute lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel on märkimisväärne, näiteks vaid 6,3 protsenti kõrge sissetulekuga riikide inimestest ei suuda endale lubada tervislikku toitumist, võrreldes 71,5 protsendiga vaesemates riikides.
Töö nälja kaotamise nimel
Tänavuse raporti teema «Rahastamine nälja, toiduga kindlustamatuse ja kõigi alatoitumuse vormide lõpetamiseks» rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele SDG 2: Zero Hunger saavutamiseks. See hõlmab põllumajandustoidusüsteemide muutmist, ebavõrdsuse käsitlemist ning tervislike toitumisviiside soodustamist ja kättesaadavaks tegemist.
Torero selgitas, et üks peamisi soovitusi on välja töötada ühine definitsioon, et mõista, mida me rahastame ja millised elemendid peaksid sellesse definitsiooni kuuluma. See parandaks doonorite vastutust ja annaks selgema ülevaate finantsvoogudest.
UNICEFi tegevdirektor Catherine Russell ja teised ÜRO agentuuride juhid rõhutasid, et rahastamislõhe sulgemine on kriitilise tähtsusega. Nad rõhutasid, et nälja ja alatoitluse lõpetamiseks on vajalik märkimisväärne investeering, pidades seda nii tulevikuinvesteeringuks kui ka põhiõiguseks.
Riikidel pole raha
Raportis käsitletud 119 madala ja keskmise sissetulekuga riigist 63 protsendil on piiratud juurdepääs rahastamisele. Neid riike mõjutavad ka mitmed toiduga kindlustamatuse tegurid. Parem andmete koordineerimine, suurem riskitaluvus ja suurem läbipaistvus on võtmetähtsusega finantseerimislõhe ületamiseks ja globaalse toidujulgeoleku jõupingutuste tugevdamiseks, märgib raport.
Torero sõnul peame mõistma, et meie põllumajandustoidusüsteemid on kliimamuutuste tõttu üha suurema riski ja ebakindluse all. «Doonorid peavad suurendama riskitaluvust, et aktiveerida tõhus rahastamine,» teatas Torero.