/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2024/07/24/16241284t1h499c.jpg)
Pankade teise kvartali tulemusi on raske võrrelda, kuna pangamaksu hirmus maksti välja erakorralisi suuri dividende, millega kaasnevad maksukulud aplalt kasumit sõid.
Suure dividendi maksid välja Swedbank ja SEB, kuid Coop Pank oma tulemusi sellega õigustada ei saa. Seevastu LHV Pank, kes küll samuti märkimisväärselt kasumit laiali ei jaganud, suutis nelikust ainsana kasumit kasvatada. Nii LHV kui ka Coop vajavad jaotamata kasumit äritegevuse kasvatamiseks.
Kuidas ka ei vaataks, esimese poolaasta tulemustest kestvat majanduslanguse mõju välja ei loe. Pankade halvad laenud on väga madalal tasemel.
LHV laiendab haaret
LHV teisipäeval avaldatud tulemustest on näha, et nii teise kvartali kui ka poolaasta lõikes kasvas kasum (vastavalt 15 ja 8 protsenti). Kuigi aasta on mõistagi alles poole peal, ollakse finantsplaanist ees – sellest on täidetud juba 66 protsenti. Kuigi kasumi arvestuses pole LHV grupis Eesti pangale ligilähedaseltki võrdväärset, tehti suuri tegusid ka Ühendkuningriigis. Kasumis see ei väljendunud, küll aga kuludes.
Kvartali lõikes olid kasumlikud kõik grupi tütarettevõtted. LHV Pank teenis II kvartalis 34,8 miljonit eurot, LHV Bank Ltd. 0,9 miljonit eurot, LHV Varahaldus 0,7 miljonit eurot ja LHV Kindlustus 0,4 miljonit eurot puhaskasumit.
Grupi kuue kuu puhaskasumiks kujunes 79,3 miljonit eurot, 10,6 miljonit eurot ehk 15 protsenti rohkem kui mullu. LHV Pank teenis poolaastaga 71,6 miljonit eurot puhaskasumit, LHV Bank Ltd. 5,8 miljonit eurot, AS LHV Varahaldus 0,5 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustus 0,7 miljonit eurot.
LHV aruannetes torkab silma, et kuigi poolaastakokkuvõttes on Briti üksus juba selgelt näha, siis kvartalitulemuste seas mitte. Suurbritannias kasvas laenumaht aastaga 370 protsenti, 147 miljoni euroni. Kasumit aga ei hakka laenud tooma mitte siis, kui kliendi taotlus on heaks kiidetud, vaid alles siis, kui laenuraha päriselt kasutama hakatakse – ettevõtluslaenude äri käib teistmoodi kui kodulaenudega.
LHV teeb Ühendkuningriigis suuri kulutusi ehk investeeringuid tulevikku. Töös on uue kodulehe ja mobiilipanga loomine, esimesed maksed ja kaarditehingud on testitud. Aasta lõpus saavad ka kunded uut mobiilipanka proovida. Otsekorralduste süsteem ja pangakaardid peaks tööle hakkama tuleva aasta alguses. Seega pöörab pank väikese ja keskmise suurusega ettevõtte kõrval pilgu ka eraisikutele.
Eestis olid pankade kliendid majanduslangusele vaatamata toimekad, erandina torkab silma Coop Pank, kes teenis teises kvartalis mullusest 23 protsenti ehk kaheksa miljonit eurot vähem kasumit. Esimese poolaasta kasum vähenes 13 protsenti, 17,1 miljoni euroni. See tähendab, et kasumi kahanemine jätkub.
Coop Panga eripära on, et klientide odavaid arvelduskontode jääke on pangas vähe, intressi maksvate tähtajaliste hoiuste osakaal aga suur. Kuna kõrge euribori ajal panka toodud hoiuste intresside maksmiseks kulub palju raha, on sissetulekud vähenenud. Leevendust tooksid uued, odavamad hoiused.
Aktsiad tammuvad paigal
Suurima kasumi teenis Swedbank Eesti, kuid esimese poolaasta kasum vähenes 17 protsenti ja teise kvartali oma 33 protsenti. Tulumaks pani sellele nii suure põntsu, et SEB Eesti kasum oli juba kaunis sarnane: 62,4 miljonit eurot (Swedbankil II kvartalis 79,8 miljonit eurot). SEB ei avaldanud ka küsimise peale, kuidas nende II kvartali kasum muutus, vastates vaid, et jäi enam-vähem samaks. Poolaastakasum vähenes mõlemal 17 protsenti, Swedbankil vastavalt 182 miljoni euroni ja SEB-l 93,9 miljoni euroni.
Kokku vähenes nelja panga esimese poolaasta kasum aastaga 12 protsenti, 372,3 miljoni euroni.
Kuigi LHV tulemused olid kenad, oli aktsia väheliikuv. Eesti pankade aktsiad on üldse olnud kummalised. Kui tulemused olid väga head, siis aktsia ei tõusnud. Ka nüüd on raske näha seda miskit, mis paneks aktsiaid ostma. Ilmselt liikuva aktsia järele hüppaks nii mõnigi, kes kardab maha jääda. Kuid majanduslangus jätkub ja värske valitsuse maksutõstmise tuhin võib seda pikendada. Kui ärid ja inimesed muutuvad kartlikumaks ja rahaga läheb kitsamaks, võib see tuua kaasa suuremad laenukahjumid.