Perens: pangatasud pole Eestis kõrgemad kui Rootsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik on avaldanud arvamust, et finantsinspektsioon peaks pankade tasudel teravamalt silma peal hoidma. Swedbanki juht Priit Perens kinnitab aga, et selleks pole põhjust.
«Eestis ja Rootsis on kasutusel erinevad hinnastamise mudelid - kui Eestis kasutatakse valdavalt operatsiooni- ehk tükipõhist hinnastamist, siis Rootsis on kasutusel ka aastatasud ja kuutasud,» rääkis Perens.
Samuti arvas Männik, et finantsinspektsioon võiks olla Keskpanga osakond, kuna nii saaks kulusid kokku hoida. Sama meel on ka Sampo panga juht Aivar Rehe.
«Oman praktilist kogemust, valmistades ette ja teostades aastatel 2003-2005 kahe riiklikult olulise ameti maksuameti ja tolliameti liitumist üheks organisatsiooniks. See oli tol ajal erakordne, jõuline ja julge otsus valitsuse poolt,» nentis Rehe ja lisas, et ametite koondamise järel saavutatav eelarvekulude kokkuhoid oli juba järgnevatel aastatel ligikaudu 10-13 protsenti.
Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor on aga teist meelt. Kuna omal ajal sai finantsinspektsiooni loomisel tehtud kompromiss ning juba töötavat süsteemi ei maksa lõhkuma hakata. Eesti Pank tahtis seda oma hõlma alla, rahandusministeerium oli sellele vastu.
Seepärast loodi finantsinspektsioon küll Eesti Pangale alluva asutusena, aga talle jäi aruandekohustus riigikogu ees.
«Iga võimalus õige organisatsioonilise sünergia leidmisel tuleb läbi analüüsida, sest keskkond meie ümber muutub kiiresti. Otsustajatel on kohustus ja õigus muuta traditsioonilisi juhtimise mudeleid, lähtudes kaasaja muutuvatest vajadustest,» märkis Rehe ja tõdes samas, et turuosalisena on tal keeruline finantsinspektsiooni ja Eesti Panga tegemisi kommenteerida.