Kindlat ja odavat elektrit soovides pole Eestil tuumajaamast pääsu

Olkiluoto tuumajaam. Soomes on tulevikus lubatud rajada reaktoreid piltlikult öeldes keset linna, mistap kaalutakse võimalust rajada 2030ndate alguseks Helsingisse väike, 50-megavatine reaktor kaugküttevõrgule soojatootmiseks. Foto: Erkki Erilaid

Soome, kus toodetakse 40 protsenti elektrist tuumareaktoritega, naudib koos Põhja-Rootsiga Euroopa odavaimat elektrit. Eesti astus küll sammu tuumaenergiale lähemale, kuid vähemalt kümme aastat sõltub siin elektri hind tuulest ja päikesest.

Riigikogu toetas juunis Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Eesti ajakirjanikud külastasid aga samal ajal kliimaministeeriumi kutsel Soomes Olkiluoto tuumajaama, kus keskenduti väiksematele moodulreaktoritele (SMR), mis võiksid Eestisse sobida.

Soomes töötab praegu viis tuumareaktorit, kolm Olkiluotos ja kaks Loviisas. Euroopa suurim, alles eelmise aasta alguses täisvõimsusel tööle saadud Olkiluoto 1600-megavatine reaktor tõi pärast Vene energiaimpordi kadumist Soomes elektri hinnad kiiresti alla ning aitas läbi Estlinki elektriühenduste elektril odavneda ka Eestis.

Praegu annab tuumaenergia ligi 41 protsenti põhjanaabrite energiatoodangust ning ehkki tuule- ja päikseparke ehitatakse hoogsalt, on just reaktorid aidanud hoida Soome elektriturul hinnakõikumised küllaltki mõõdukad ka siis, kui ilm piisavalt roheelektrit toota ei luba