Sõerd: Eesti rahanduse eksperiment on täielikult läbi kukkunud

Aivar Sõerdi väitel ei kasuta ministeeriumidki tegelikult tegevuspõhist eelarvet, ikka vana head kulu-tulupõhist eelarvet. Teisisõnu rahvale etendatakse näitemängu. Foto: Rasmus Rebase

Eesti on jõudnud olukorda, kus keegi ei saa enam mitte millestki aru: riigil on väidetavalt raha puudu, elementaarsed teenused nagu tervishoid või pääste ei toimi, maksud aina tõusevad, riik peab üleval lugematul hulgal MTÜsid ja sihtasutusi, toetatakse Keenia IT-projekte – riigieelarvest on saanud must kast ning poliitikutel on käsi aina pikal – anna, anna. Aga mille jaoks anname? Ei tea. Omal ajal maailma parimaks rahandusministriks tituleeritud Aivar Sõerd nendib, et tema ka täpselt ei tea.

Eesti riigieelarvega on asi nii halvasti, et paar nädalat tagasi tuli valitsus välja 170 miljoni euro suuruse negatiivse lisaeelarvega – see tähendab kärpeid. Sõerd ütleb, et tõelised kärped moodustavad sellest summas väikese osa. Tehniliselt päästis lisaeelarve Eesti napilt Euroopa Komisjoni valvsa pilgu alt, kes nõuab liikmetelt kõige enam kolmeprotsendist defitsiiti.

Eesti on jõudnud olukorda, kus keegi ei saa enam mitte millestki aru: riigil on väidetavalt raha puudu, elementaarsed teenused nagu tervishoid või pääste ei toimi, maksud aina tõusevad, riik peab üleval lugematul hulgal MTÜsid ja sihtasutusi, toetatakse Keenia IT-projekte – riigieelarvest on saanud must kast ning poliitikutel on käsi aina pikal – anna, anna. Aga mille jaoks anname? Ei tea. Omal ajal maailma parimaks rahandusministriks tituleeritud Aivar Sõerd nendib, et tema ka täpselt ei tea.

Eesti riigieelarvega on asi nii halvasti, et paar nädalat tagasi tuli valitsus välja 170 miljoni euro suuruse negatiivse lisaeelarvega – see tähendab kärpeid. Sõerd ütleb, et tõelised kärped moodustavad sellest summas väikese osa. Tehniliselt päästis lisaeelarve Eesti napilt Euroopa Komisjoni valvsa pilgu alt, kes nõuab liikmetelt kõige enam kolmeprotsendist defitsiiti.