Pikaajaliste töötute osakaal jõudis 60 protsendini

Töötukassa Foto: Mihkel Maripuu

Mullu kasvas nii tööhõive kui hõivatute hulk, samal ajal suurenes aga ka pikaajaliste töötute osakaal, mis aasta lõpuks oli ligi 60 protsenti.
 

Muuhulgas tõusis ka nende inimeste arv, kes on tööta olnud enam kui kaks aastat, selgub Eesti Panga tööturuülevaatest. Aasta kuni kaks on tööta olnud umbes 20 000 inimest, üle kahe aasta aga enam kui 25 000 inimest.

Kui inimene aga pika aja jooksul tööd ei leia, on oht, et ta heitub ja jääb tööturust sootuks kõrvale. Praegu on neid, kes tööleidmisele käega löönud 10 000 ringis. Kui võtta arvesse, et tööealine elanikkond väheneb, tuleks seda enam pingutada, et inimesed tööturule jääksid.

Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanni sõnul ei oska 42 protsenti pikaajalistest töötutest eesti keelt, on vanemaealised ning nende seas on suurem osa inimesi, kellel puudub eriala.

«Tegemist on väga tõsiste väljakutsetega. Millegi õpetamine vanemaealistele inimestele on raske ja nõuab aega. Kas sellega saab üldse hakkama? Võib-olla peab lihtsalt eesmärgiks seadma nende aktiivsena hoidmise,» nentis Viilmann.

Lisaks sellele on ohu märgiks nii Eestis kui mujal maailmas noorte suur tööpuudus. Kuna noor, kes esimesel katsel tööturul rakendust ei leia, võibki sellest sootuks kõrvale jääda.

Töötusest veel ohtlikum on aga passiivsete noorte arvu kasv, kes ei tööta, õpi ega osale koolitustel.

Seetõttu peab Viilmanni kinnitusel investeerimine noortesse jääma üheks põhiliseks poliitiliseks prioriteediks, kusjuures see ei tohiks jääda ainult töötukassa õlule, vaid siin peaks olema koostöö suurem ka haridussüsteemiga.