Kindlustusfirma hoiatab, mis võib koduga puhkusereisi ajal juhtuda

PM Majandus
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus / Scanpix / Photoshop

Kui inimesed lahkuvad soojal aastaajal nädalavahetuseks või paariks päevaks kodust, unustavad nad sageli teha ühe väga lihtsa, kuid kodu turvalisuse seisukohalt olulise sammu – sulgeda kodu aknad, katuseaknad või rõduuksed.

Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste tõi välja, et avatuks jäetud aknad on küll pealtnäha väike asi, kuid see võib põhjustada kodus mitmesuguseid õnnetusi. «Pühade nädalavahetustel, kui suuremad linnad jäävad inimestest tühjaks, meelitavad avatud aknad ja rõdud välja vargaid. See on kõige lihtsam viis kuritegelikul eesmärgil kodudesse siseneda, ja seda vähese vaevaga,» selgitas Kirsiste.

Vargad võivad avatud akna kaudu majja sisenedes kahjustada aknalaudasid, akna ümber olevat fassaadi viimistlust, purustada isegi topeltaknaid või kahjustada põrandat. Kui inimesel on soov siiski aken või rõduuks avatuks jätta, soovitab Kirsiste jätta akna mikroventilatsiooni asendisse.

Teine avatud akendest põhjustatud ohtlike olukordade kategooria on loodusõnnetuste poolt kodudele tekitatud kahjud. «On juhtumeid, kus tugevad tuulepuhangud tabavad akent ja lõhuvad või purustavad selle klaasi. Tugev vihm või rahe toob sademed tuppa. See ei mõjuta mitte ainult aknalaudasid, vaid ka kodu põrandat, mööblit ja seadmeid akna lähedal,» nentis Kirsiste. Kindlustusettevõte on registreerinud ka juhtumeid, kus mobiiltelefon, sülearvuti või elektrooniline käekell on tuule tõttu aknalaualt maha lennanud ja purunenud.

Paarisajaeurosed kahjud

Selliste kindlustusjuhtumite hüvitised ulatuvad tavaliselt 300–400 euroni. Kindlustus ning turvalukud on Balti riikides aga levinud viisid majapidamise ja vara kaitsmiseks, kuid natuke alla kolmandiku Baltimaade elanikest (24 protsenti) on valinud oma kodu kaitsmiseks koera, Eestis vastavalt 21 protseni. Eesti elanikest on üle poole (52 protsenti) oma koduse vara kindlustanud. Tänavused tulemused näitavad, et mida kõrgemas eas on Eesti elanikud, seda suurema tõenäosusega on neil kodukindlustus, näiteks 55–64-aastaste seas on kodukindlustus 55 protsendil, 20–24-aastaste seas aga 47 protsendil.

Naabritele tuginetakse sagedamini kui alarmidele

Gjensidige tellitud ja tänavu aprillis NielsenIQ tehtud uuringu järgi palub 39 protsenti eestlastest naabritel oma tühja kodu turvalisuse eest hoolitseda, seda kõige rohkem just vanusegrupis 35–44 olevatest inimestest.

Valvesignalisatsiooni paigaldab ja aktiveerib vaid 22 protsenti eestlastest. Uuringu järgi ei kasuta Eestis 22 protsenti inimestest äraolekul mingeid turvameetmeid – nad lihtsalt lukustavad ukse ja lahkuvad majast. Eelnev teguviis on levinuim 25–34-aastaste eestlaste seas.

Kirsiste sõnul on kõige tõhusamad kodused turvameetmed valvesignalisatsioon ja naabrite järelevalve. «Kortermajas või naabruskonnas on ju alati keegi kodus, nii et usaldusväärne inimene võiks silma peal hoida, mis kodu ümber toimub,» märkis ta ja soovitas pikemaks ajaks kodust lahkudes kindlasti enne ka postkasti tühjendada.

Mida kodust lahkudes silmas pidada:

  • Peida võimalusel väärtesemed ja hinnalised elektriseadmed.
  • Pane luku taha aiatraktorid, muruniidukid, tööriistad ja muud väärtuslikud töövahendid.
  • Väldi grillide, terrassimööbli ja muude kergesti kättesaadavate esemete jätmist avatud aladele, näiteks aeda.
  • Enne lülitatakse välja elektroonilised seadmed, kui keeratakse kinni vesi.

Gjensidige esindaja Kirsiste sõnul suurenevad kindlustusnõuded suvel veelgi enam, sest puhkusel olevad inimesed ei märka õnnetusi nii kiiresti kui teistel aastaaegadel. «Õnnetustega ei tegeleta õigel ajal, mis tähendab, et inimesed kannavad suuremaid kahjusid. Valmistutakse nädalavahetuseks või paarinädalaseks äraolekuks, kuid ei olda harjunud pöörama sama tähelepanu oma kodudele, mille nad mõneks ajaks tühjaks jätavad. Lahkudes peavad nad hoolitsema ka oma kodu turvalisuse eest,» paneb Kirsiste inimestele südamele.

Uuringu tulemused näitasid, et 66 protsenti eestlastest lülitavad kõik elektroonilised seadmed ja aparaadid välja, kui nad nädalavahetuseks või puhkuseks kodust lahkuvad. See käitumine on kõige levinum nii noorte (16–19-aastaste) kui ka eakamate (55–64-aastaste) seas.

Kirsiste sõnul on seadmete välja lülitamise harjumus kodu ohutuse seisukohalt väga oluline. «Noored inimesed omavad ja kasutavad suurema tõenäosusega laadimisfunktsiooniga elektroonilisi seadmeid, seega on harjumus neid välja lülitada väga tähtis,» sõnas ta.

«Huvitav on, et 35–44-aastased inimesed jätavad kõige vähem pistikupesasid tühjaks. Tõenäoliselt on tegemist elanikkonna osaga, kellel on väikesed lapsed ja kes seetõttu pööravad eemal olles oma kodule vähem tähelepanu,» märkis Kirsiste.

Võrreldes elektrooniliste seadmete välja lülitamisega, keerab vähem Eesti elanikke kodust lahkudes vee kinni – vaid 31 protsenti. Kõige rohkem keeravad vee kinni 55–64-aastased eestlased (39 protsenti). Läti näitaja on peaaegu sama – 32 protsenti. Leedus on aga aastaga enim kasvanud inimeste osakaal, kes vee kinni keeravad – 44 protsendilt 50 protsendile.

Kirsiste sõnul on vee kinni keeramise põhjused vanusegrupiti erinevad. «Noorte puhul on sageli põhjuseks oma üüritud või äsja ostetud esimese kodu kaitsmine. Vanemaealised lülitavad suurema tõenäosusega vee välja oma isiklike kogemuste või ümbritsevate inimeste tõttu,» selgitas Kirsiste ja lisas, et üleujutused on kõige sagedasem inimeste kodusid mõjutav õnnetus, mistõttu on ennetavad meetmed hädavajalikud.

Tagasi üles