Õiguskantsler: väljamõeldud looma pärast riik kaitsealasid luua ei tohi (4)

PM Majandus
Copy
Kassikakk
Kassikakk Foto: Toomas Huik / Scanpix

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei ole põhjust kahelda, et kaitsealuste liikide elupaikasid on oluline kaitsta ning omandit saab selleks piirata, kuid esmajärjekorras tuleb tõestada, et kaitsealune liik konkreetsel alal elab ja tegutseb. Näiteks tekitab küsimuse, kas kassikaku puhul ikka piisab tõendina sellest, et linnu häälitsusi on alal kuuldud, kuid salvestusi sellest pole.

Õiguskantslerile esitati avaldus, milles juhiti tähelepanu kujunevale praktikale tugineda kaitsealuste liikide (näiteks kassikakk) elupaikade määratlemisel üksnes väidetavatele kuulmisandmetele, mis tähendab, et püsielupaik moodustatakse kohta, kus väidetavalt on paaril korral kaitsealuse linnu häält kuuldud, kuid linnu pesa ei ole tuvastatud. Seejuures puuduvad ka tõendid (salvestused), mis lubaks tagantjärele kontrollida linnulaulu või häälitsuste esinemist ja kindlaks teha laulu koha ja aja.

Õiguskantsler Madise märkis, et selline olukord tekitab küsimuse, kas menetluses on tagatud inimesele tema omandi kaitse ning kas ja kuidas on riigi tegevuse õiguspärasus tagantjärele kontrollitav.

«Kui omandit asutakse piirama nii, et loodusväärtuse olemasolu kohta ei ole riigil asjakohaseid, usaldusväärseid ja kontrollitavaid tõendeid ning maaomanikul ega ka ühelgi teisel isikul ei ole võimalik omandipiirangu põhjuse olemasolus veenduda, siis ei ole välistatud omandi meelevaldne ja alusetu piiramine,» teatas Madise.

Madise teatas, et juhul kui info pole piisavalt tõendatud võib keegi seda moonutada. «Mitmekesise ja erinevast allikast pärineva teabe kogumine aitab välistada olukorda, mil loodusväärtusele viitava teabega saaks keegi manipuleerida ning seeläbi luua tegelikkusest erineva pildi,» selgitas ta.

Madise teatas, et inimese omandiõiguse piiramine on põhiseadusega vastuolus.

Kliiministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming vastas õiguskantsler Ülle Madisele saadetud kirjas, et nad tuvastavad kaitsealuste liikide kohalaolu rahvusvaheliste kriteeriumite alusel. «Kui lindu kuuldi samal territooriumil vähemalt ühenädalase vahega kahel päeval laulmas, loetakse seda tõenäoliseks pesitsuseks,» ta Tooming näite.

Kassikaku kohta märgib Tooming, et nende väljasuremise risk on Eestis väga kõrge. «Näiteks 2021. aasta riikliku seire tulemustele tuginedes jäi kogu Eesti teadaolevates elupaikades ellu vaid kaks kassikaku poega. Aastal 2022 mitte ühtegi, 2023. aastal aga ainult üks poeg,» märgib Tooming.

Kliiministeerium: piirangud kaitsealuste liikide heaks ei sünni kohvipaksu pealt

Peale artikli ilmumist võttis Postimehega ühendust kliiministeeriumi esindaja, kes soovis teemat lähemalt kommenteerida, kuna ministeeriumile ei meeldinud artikli pealkiri. Postimees avaldab ministeeriumi kommentaari täismahus:

Erinevalt Postimehest ei ole õiguskantsler temalt küsitud arvamuses väitnud, et riik kasutab looduskaitseliste piirangute kehtestamiseks liikide väljamõeldud esinemist, vaid esitanud küsimuse, kas praegu kasutusel olevad tõendusmaterjalid on piisavad, et kehtestada looduskaitsealuste liikide kaitseks piiranguid.

Nõustume, et vastuolude vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja seiremeetodeid täiendada. Selleks alustasime koostöös Keskkonnaagentuuriga vastavat analüüsi ja testimist, millega plaanime lõpuni jõuda selle aasta jooksul. Uute meetmete nt materjali kogumine DNA analüüsiks, asukohta määrava salvestustehnoloogia rakendamist alustame tehnoloogilise ja metoodilise valmisoleku korral 2025, seireaastal. Juhul kui uued meetmed on töökindlad ja õigustavad ennast, siis täiendame kassikaku seiremetoodikat.

Samas juhime tähelepanu, et piiranguid kehtestades tugineme juba praegu teadusmetoodikatele, mille alusel tegutsevad riiklikult tunnustatud eksperdid. Kõnealuses konkreetses juhtumis on olemas kassikaku esinemise kohta nii salvestised kui ka mitme vaatleja paari aasta jooksul läbi viidud vaatlused. Ekspertidel on liikide tundmisel ja määramisel aastakümnete pikkune kogemus. Riiklikku seiresse on kirjutatud tingimus, et selle tegija peab vastama kvalifitseerimistingimustele, mida kontrollitakse hanke läbiviimise korras enne lepingu sõlmimist ning seire läbiviijad vastutavad andmete õigsuse ja korrektsuse eest.

Rahvusvaheliste metoodikate kohaselt on pesitsusajal sobivas elupaigas laulvad isendid territoriaalsed linnud ning tegemist on võimaliku või tõenäolise pesitsusega ja sellest tulenevalt on kassikaku kaitseks võimalik kaaluda, kas moodustada liigi elupaiga kaitseks püsielupaik ja seada ka omandipiiranguid eramaal.

Kassikakk (Bubu bubo) on kriitiliselt ohustatud, keda viimastel aastatel on riikliku seire käigus registreeritud vaid kuni 21 asustatud kassikaku elupaika ja viis kuni üheksa pesitsust aastas! Seega väärib iga isend erilist tähelepanu ja kaitsmiseks ette võetud samme. Selleks koostatakse I kaitsekategooria liikidele liigi kaitse tegevuskava. Vastavalt looduskaitseseadusele tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.

Kassikakk pesitseb maapinnal ja nende pesa on seetõttu väga keeruline leida, sest pesakohad asuvad väga varjatud kohtades ja neid on raske märgata. Lisaks peab meeles pidama, et linnu häirimine pesitsemise ajal võib viia veel koorumata või äsja koorunud järeltulijate hukkumiseni.

Kuna kassikaku produktiivsus ja poegade ellujäämus on madal, on elupaikade kaitse liigi väljasuremise vältimiseks esmatähtis kaitsemeede.

Tagasi üles