Kassikaku kohta märgib Tooming, et nende väljasuremise risk on Eestis väga kõrge. «Näiteks 2021. aasta riikliku seire tulemustele tuginedes jäi kogu Eesti teadaolevates elupaikades ellu vaid kaks kassikaku poega. Aastal 2022 mitte ühtegi, 2023. aastal aga ainult üks poeg,» märgib Tooming.
Kliiministeerium: piirangud kaitsealuste liikide heaks ei sünni kohvipaksu pealt
Peale artikli ilmumist võttis Postimehega ühendust kliiministeeriumi esindaja, kes soovis teemat lähemalt kommenteerida, kuna ministeeriumile ei meeldinud artikli pealkiri. Postimees avaldab ministeeriumi kommentaari täismahus:
Erinevalt Postimehest ei ole õiguskantsler temalt küsitud arvamuses väitnud, et riik kasutab looduskaitseliste piirangute kehtestamiseks liikide väljamõeldud esinemist, vaid esitanud küsimuse, kas praegu kasutusel olevad tõendusmaterjalid on piisavad, et kehtestada looduskaitsealuste liikide kaitseks piiranguid.
Nõustume, et vastuolude vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja seiremeetodeid täiendada. Selleks alustasime koostöös Keskkonnaagentuuriga vastavat analüüsi ja testimist, millega plaanime lõpuni jõuda selle aasta jooksul. Uute meetmete nt materjali kogumine DNA analüüsiks, asukohta määrava salvestustehnoloogia rakendamist alustame tehnoloogilise ja metoodilise valmisoleku korral 2025, seireaastal. Juhul kui uued meetmed on töökindlad ja õigustavad ennast, siis täiendame kassikaku seiremetoodikat.
Samas juhime tähelepanu, et piiranguid kehtestades tugineme juba praegu teadusmetoodikatele, mille alusel tegutsevad riiklikult tunnustatud eksperdid. Kõnealuses konkreetses juhtumis on olemas kassikaku esinemise kohta nii salvestised kui ka mitme vaatleja paari aasta jooksul läbi viidud vaatlused. Ekspertidel on liikide tundmisel ja määramisel aastakümnete pikkune kogemus. Riiklikku seiresse on kirjutatud tingimus, et selle tegija peab vastama kvalifitseerimistingimustele, mida kontrollitakse hanke läbiviimise korras enne lepingu sõlmimist ning seire läbiviijad vastutavad andmete õigsuse ja korrektsuse eest.
Rahvusvaheliste metoodikate kohaselt on pesitsusajal sobivas elupaigas laulvad isendid territoriaalsed linnud ning tegemist on võimaliku või tõenäolise pesitsusega ja sellest tulenevalt on kassikaku kaitseks võimalik kaaluda, kas moodustada liigi elupaiga kaitseks püsielupaik ja seada ka omandipiiranguid eramaal.
Kassikakk (Bubu bubo) on kriitiliselt ohustatud, keda viimastel aastatel on riikliku seire käigus registreeritud vaid kuni 21 asustatud kassikaku elupaika ja viis kuni üheksa pesitsust aastas! Seega väärib iga isend erilist tähelepanu ja kaitsmiseks ette võetud samme. Selleks koostatakse I kaitsekategooria liikidele liigi kaitse tegevuskava. Vastavalt looduskaitseseadusele tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.
Kassikakk pesitseb maapinnal ja nende pesa on seetõttu väga keeruline leida, sest pesakohad asuvad väga varjatud kohtades ja neid on raske märgata. Lisaks peab meeles pidama, et linnu häirimine pesitsemise ajal võib viia veel koorumata või äsja koorunud järeltulijate hukkumiseni.
Kuna kassikaku produktiivsus ja poegade ellujäämus on madal, on elupaikade kaitse liigi väljasuremise vältimiseks esmatähtis kaitsemeede.