Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kinnisvaraturu edasine käekäik on raskesti prognoositav (1)

Copy
Kinnisvara. Pilt on illustratiivne.
Kinnisvara. Pilt on illustratiivne. Foto: Tierra Mallorca / Unsplash

Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste tõdeb, et kuigi turuaktiivsus juunis on hooajalistel põhjustel reeglina mõõdukam kui mais, viitavad tänavused tavapärasest veelgi ulatuslikumad muutused jätkuvalt kehvale tarbijakindlusele ning turu edasise käekäigu raskesti prognoositavusele.

Juunis tehti Eesti korteriturul kokku 1438 ostu-müügitehingut, mida oli 18 protsenti vähem kui mais ning omakorda 27 protsenti vähem kui 2023. aasta juunis. «Asjaolu, et juunis kujuneb elamispindade tehingute arv väiksemaks kui eelneval kuul, ilmnes kuu vältel ka kinnisvarabüroode poolt pakutavate teenuste nõudluse vähenemises. Suhteliselt loiult on alanud ka juuli, viidates tõenäoliselt üsna sarnase turuaktiivsuse ja ostuhuvi püsimisele ka lähitulevikus,» märkis Eliste pressiteates.

Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste. Foto: Gert Tali

Loid ostuhuvi on analüütiku sõnul küll jätkuvalt müügipakkumist suurendanud, kuid müügihindade alanemist ei ole saanud kuigi oluliselt täheldada. Ka järelturul on viimastel kvartalitel olnud pigem viited hinnatasemete taaskordsest kallinemisest.

2024. aasta juunis tehtud korteritehingute osas kujunes Eestis mediaankeskmiseks 2117 eurot ruutmeetri kohta, mida oli 3,5 protsenti enam kui eelneval kuul, kuid siiski 6,1 protsenti vähem kui aasta tagasi. «Aastast hinnalangust on sealjuures vedanud aga peamiselt asjaolu, et tehtud tehingute hulgas on uute korterite osakaal vähenenud ning taoline mõju püsib hinnastatistika osas veel laialdaselt ka 2024. aasta teises pooles. Ettevaatavalt on siiski hetkeolukorda arvestades võimalik prognoosida, et 2024. aastal algab elamispindade osas uus hinnakasvu tsükkel,» ütles Eliste.

Laenuraha odavnemine ei ole kinnisvara soetamise huvi kasvu märgatavalt loonud

Laenuraha odavnemise tsükkel on püsinud juba 2023. aasta neljandast kvartalist ning euroala keskpank on 2024. aasta suvest alustanud baasintressimäärade langetamisega, kuid senised muutused laenuraha hinna odavnemise juures ei ole Eliste sõnul olulist indu potentsiaalsetes ostjates veel loonud. «Kinnisvaraarendajad kui ka erinevate -teenuste pakkujad küll ootavad jätkuvalt suuresti 2024. aasta teise poole osas kinnisvaraturul nõudluse suurenemist, mis küll üsna arvatavalt ka tegelikkuses realiseerub, kuid turuosaliste ootused kipuvad endiselt olema ehk liialt optimistlikud,» usub analüütik.

Viimast kinnitavad tema hinnangul suuresti ka jätkuvalt üsna kõrgel olevad pakkumishinnad, mis olenemata 2022. aasta keskpaigast halvenenud likviidsusest ei ole oluliselt alanenud. «Müügipakkumine on selle taustal aga järjepidevalt suurenenud, mille juures 2024. aasta juuli alguses oli Eesti korteriturul omakorda ligi 40 protsendi võrra enam pakkumisi kui aasta algul,» tõi ta välja.

Reaalhindades vaadatuna on elamispindade hinnad Eliste sõnul hiljaaegu alanenud ligi 15 protsendi ulatuses, kuid nominaalselt on kinnisvara jätkuvalt väga kallis. Seda eeskätt Tallinnas, soodustades endiselt ääremaastumise pidurdumist ja Eesti väikelinnade elamispindade turuaktiivsuse püsimist. Sellele viitab tema hinnangul ka asjaolu, et Tallinna elanike arv on 2024. aastal vähenenud, ent mitmete Harju maakonnast väljaspool paiknevate väikelinnade elanike arv on kas püsinud aastatagusega analoogne või mõnevõrra suurenenud.

Üürid võivad tõusta

«Kuigi ka üüriturul on majandussurutise keskkonnas olnud nii äri- kui ka elamispindade lõikes konkurents tihe, on korteriturul asunud see ootuspäraselt 2024. aasta kevadest selgemalt leevenema,» lausus Eliste. Kuna uute üüriinvesteeringute tegemine on jätkuvalt ebapopulaarne kui ka finantsmajanduslikult suuresti ebaotstarbekas, jätkub analüütiku prognoosil üüripakkumise taandumine, mis toob 2024. aasta teisest poolest arvatavalt ka mõningase üürihindade taaskordse suurenemise.

«Jätkuvalt inflatsioonilise keskkonna püsimise tõttu kui ka majandussurutisest väljumise taustal võib 2025. aastal ajutiselt üürihindade kasv kiireneda võrdlemisi tempokaks, sest viimaste aastate laenuraha kallinemise kulukomponenti pole suudetud seni üürnikele üle suunata ning ka üürikorterite tootlused on muutunud majanduskeskkonda arvestades kohati ebaloogiliselt madalal,» tõdes Eliste.

Tagasi üles