Ilmar Raag: maksude tõstmine on vale tee, olgu eesmärk kui tahes üllas

Ilmar Raag Foto: Madis Veltman / Scanpix

Loodav valitsusliit räägib üha valjemini nn riigikaitsemaksu kehtestamisest. Parempoolsed mõistavad vajadust investeerida riigikaitsesse, ent on otsustavalt vastu uute koormiste lisamisele, maksude tõstmisele ja uute kehtestamisele.

«Maksude tõstmine on olemuslikult vale tee, olgu eesmärk nii üllas kui tahes,» ütles Parempoolsete volikogu esimees Ilmar Raag. «Esmajoones tuleb riigi rahandus korda teha, et me üldse teaksime, kui palju meil eelarves raha on,» rõhutas ta.

Riigikaitse esmavajadusteks on viimasel ajal nimetatud summat 1,6 miljardit eurot. «Selle summa võib leida riigieelarve kulutuste kokkuhoiust, riigi teenuste koomale tõmbamisest ja lausaliste toetuste asendamisest sihitud toetustega,» ütles Raag. Lühiajaliselt võiks seda kulu Raagi sõnul katta ka sihtotstarbeliste, Eesti jaeinvestoritele suunatud nn rahvavõlakirjadega, mille tagasimakseks tuleb raha leida keskvõimu kulude koomale tõmbamisest muudes eluvaldkondades.

Kahjuks on valitsused viimastel aastatel võlgu elanud, tulude tõusust kiiremini kulusid suurendanud. «Kui praeguse ja tulevase valitsuse liikmed oleksid rakendanud Parempoolsete kasvukava ja kärpekava, siis oleks rahandus praegu tublisti paremas seisus, ilmselt poleks vaja maksude tõstmist isegi kaaluda,» tõdes Raag.

Võimuliit peaks lõpetama nimedega vassimise, maksutõusude sõnadega meeldivamaks maalimise. «Asjadest tuleb rääkida nende õigete nimedega. Praegu käib jutt tulumaksu või käibemaksu tõstmisest, vahest ka uute varamaksude kehtestamisest. «Riigikaitsemaks» on ilma igasuguse tähenduseta sõna, riigikaitse pealt ei saa kuidagi maksu koguda,» rõhutas Raag. «Kui me nimetaksime näiteks käibemaksu ümber rahvuskultuuri maksuks, kõlaks see küll palju uhkemalt, kuid asja olemus ei muutuks sellest karvavõrdki,» selgitas ta.

Poliitikud ei suuda kiusatusest hoiduda

Praeguse seisuga on siiski tõenäoline, et tulevane valitsus läheb maksutõusu või laenuvõtmisega edasi, kuivõrd sisuliseks tööks, ulatuslikeks kärbeteks pole võimuliidul võimekust. «Võimule jäävad samad poliitikud, kes on Eesti riigirahanduse kaose servale tõuganud. On raske uskuda, et nad suudavad hoiduda kiusatusest kasutada uuest maksust laekuvat raha riigikaitse asemel hoopis oma varasema ebaõnnestunud rahanduspoliitka tekitatud aukude lappimiseks,» nentis Raag.