Esimene intressimäärade tõusule järgnenud šokk tabas Eesti kinnisvaraturgu 2022. aasta lõpus. Pärast seda oleme näinud kõigi turuosaliste kohanemist, mille tulemusena on aktiivsuse tase langenud tipust 20–30 protsenti, teatab kinnisvarabüroo Uus Maa.
Uus Maa: inimesed panevad praegu oma kinnisvara sageli sundmüüki
Kõik olulisemad näitajad (tehingute arv ja mediaanhind) on taas jõudnud turu põhja juurde. Pakkumiste arvu üle 25-protsendine kasv viitab sellele, et inimesed müüvad oma varasid sageli sunniviisiliselt.
Kes müüb oma ainsat kodu, liigub ka üüriturule, mida näitab üürituru pakkumise langus ja hinnatõus. Kuna üüriturg on müügiturust efektiivsem, näitab see ära müügituru lähiaja suuna. Arenenud riikide turgudel hinnad juba kasvavad, kuid meie turu varasem kiire kasv ja majanduslanguse pikkus pikendavad taastumisaega.
Üle Eesti sõlmiti juunis vähem kui 1450 korteriomandi tehingut, mis viimase kahe aasta lõikes ületas vaid 2023. aasta jaanuari ja veebruari ning 2024. aasta jaanuari tulemusi. Aastataguse ajaga võrreldes sõlmiti ligi 28 protsenti vähem tehinguid. Viiendat kuud järjest langes aastases võrdluses ka tehingute mediaanhind, mis kukkus kuus protsenti ja jäi 2114 eurot/m² juurde. Esimese poolaastaga sõlmiti ligi 9200 tehingut, mida oli 12 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tehingute mediaanhind (2021 eurot/m²) oli sama perioodiga võrreldes viis protsenti madalam.
Tallinnas sõlmiti juunis esialgsetel andmetel vaid 573 tehingut, mis oli kolmas kord sel aastal, kui tehingute arv jäi alla 600. Aasta esimese kuue kuuga sõlmiti Tallinnas esialgsetel andmetel 3631 tehingut, mida oli 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui vaadata turu tegelikku aktiivsust, siis ka siin näeme aktiivsuse langust.
Langus on üldine
Juunis sõlmiti oodatust umbes 25 võrra vähem uusarendustehinguid, tugeva kukkumise tegi ka järelturg (ligi 20% võrreldes eelneva 12 kuu keskmise tulemusega). Tehingute mediaanhind on eelmise aasta poolaastaga võrreldes kukkunud ühe protsendi võrra (2836→2796 eurot/m²).
Samas on tehinguni jõudnud korterite seisukord paranenud, mistõttu peab keskmises seisukorras korter tehinguni jõudmiseks kauplema pakkumishinnast jätkuvalt kuni 10-protsendilise allahindlusega. Pakkumisturul on pakkumiste arv kasvanud tugevalt (+28% aastataguse ajaga võrreldes) ning pakkumishind on tipust langenud 2,5 protsenti.
Suurematest linnadest on mulluse poolaastaga võrrelduna kõige paremini toime tulnud Tartu – tehingute arvu langus oli 14% (886→764) ja mediaanhinna langus 3% (2476→2402 eurot/m²). Languse on peamiselt põhjustanud uusarenduste osakaalu vähenemine, samas kui pakkumiste arvu kasv on muude piirkondadega võrreldes mõõdukas (+13% võrreldes eelmise aasta juuniga). Juunis sõlmiti 105 tehingut, mis ületas tänavu vaid jaanuari tulemust. Tehingute mediaanhind oli juunis 2449 eurot/m², mis jäi mulluse juuni tasemele.
Pärnut tabas samuti langus
Pärnu kinnisvaraturg on suuremate linnade seas kõige enam langenud. Pärnu on tuntud kui üks Eesti spekulatiivsemaid turge, mistõttu on langus seal tavapäraselt üks pikemaid. Võrreldes eelmise aastaga sõlmiti esimesel poolaastal 33% vähem tehinguid ja mediaanhind langes 8%. Hinnatase on püsinud stabiilsena, kuid uusarenduste tehingute arvu järsu vähenemise tõttu on see statistiliselt langenud.
Eelmise aasta esimesel poolaastal sõlmiti üle saja uusarendustehingu, sel poolaastal aga üle kahe korra vähem. Ka järelturu tehingute arv on langenud üle 20%. Juunis sõlmiti 58 tehingut, mis oli tänavuse aasta paremuselt teine tulemus. Tehingute mediaanhind oli 2041 eurot/m². Tänavuse esimese poolaasta näitajad olid 293 tehingut ja mediaanhind 1950 eurot/m².
Ka Narvas on pakkumiste arv kasvanud, kuid müüginumbrid olid juunis selle aasta madalaimad. Sõlmiti 53 tehingut, mida oli 21 võrra vähem kui aasta tagasi. Esimese poolaastaga müüdi esialgsetel andmetel 394 korteriomandit, mida oli 2% vähem eelmise aastaga võrreldes. Pakkumishinnad on stabiilsed, kuid tehinguhinnad veidi langenud. Ka tehingute mediaanhind oli juunis aasta madalaim (451 eurot/m²). Tänavuse aasta esimese poolaasta mediaanhind oli 506 eurot/m², mis on 4% madalam kui eelmisel aastal samal ajal.