EUROSTAT KINNITAB ⟩ Eesti on kinnisvara- ja üürihindadega ELi tipus

Uuselamurajoon, kinnisvara. Foto: Eero Vabamägi, Postimees

2024. aasta esimeses kvartalis tõusid Euroopa Liidus (EL) nii kinnisvara- kui ka üürihinnad, vahendab Eurostat.

Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga kasvasid kinnisvarahinnad 0,4 protsenti ja üürihinnad 0,9 protsenti. Võrreldes 2023. aasta 1. kvartaliga oli aga kinnisvarahindade tõus 1,3 ja üürihindade tõus 3 protsenti.

Kui veel aastatel 2013–2014 olid kinnisvarahinnad suhteliselt stabiilsed, siis edasi algas kiire tõus, mis kestis kuni 2022. aasta kolmanda kvartalini, ületades üürihindade kasvu. Alates 2022. aasta lõpust langesid kinnisvarahinnad kaks kvartalit järjest, enne kui hakkasid 2023. aasta teises ja kolmandas kvartalis taas tõusma. Eelmise aasta lõpus järgnes taas väike langus ja seejärel tuli 2024. aasta esimeses kvartalis uus tõus.

Märkimisväärne on kinnisvarahindade kahekordistumine

Aastate 2010–2024 esimeste kvartalite võrdluses tõusid ELis kinnisvarahinnad 49 ja üürihinnad 24 protsenti. Kui võrrelda tänavust esimest kvartalit 2010. aasta omaga, on kinnisvarahinnad ületanud üürihindade kasvu 20 riigis.

Enam kui kahekordistunud on hinnad Eestis (223%), Ungaris (207%), Leedus (107%), Lätis (170%), Tšehhis (125%), Austrias (108%) ja Luksemburgis (101%). Itaalias ja Küprosel on aga toimunud langus, vastavalt 8% ja 1,2%.

Üürihinnad on tõusnud 26 ELi riigis, suurim on kasv Eestis (201%), Leedus (174%) ja Iirimaal (104%). Ainus langus on registreeritud Kreekas (-19%).