Vaata, kuidas kujundada lapsele unistuste tuba

2010. aastal ajakirja Kodukiri kodukonkursil lapsesõbraliku kodu tiitli võitnud elamine Randveres (Elo ja Ermo Saar). Foto: Kodukiri

Nutikalt kavandatud lastetoaga on rahul nii vanemad kui lapsed – tuba on lihtne korras hoida ja mudilane saab end ümbritseda talle meeldivate asjadega.

Lastetoa planeerimisel tuleks esimese asjana nõu küsida lastelt endilt, soovitab sisekujundaja Piret Naaber. Lapsevanem ei tohiks hakata täide viima oma unistusi, mis lapsepõlves täitumata jäid, eriti siis, kui laps oma iseloomult vanemast oluliselt erineb. Samas võib lastel olla võrdlemisi ebarealistlikke soove ja sel puhul tuleks leida kõigile sobiv kompromiss.

Kompromissi võib vaja minna näiteks värvide valimisel. Kui laps ütleb, et tahab endale musta või punast tuba, siis tuleks leida ikkagi lahendus, kus seda värvi on küll kasutatud, ent see ei muutuks liialt domineerivaks, märkis Naaber. Näiteks võib soovitud tooni värvida ühe seina või kasutada seda värvi toolidel, voodil, kardinates jne.

Kui ühte erksat ja agressiivset värvi saab liiga palju, muutub see ka lapsele endale väsitavaks, nentis sisekujundaja.

Palju panipaiku

Lastetoas on väga olulisel kohal sobivad ja mugavad panipaigad. «Eelkõige just sellepärast, et lapsel oleks endal lihtsam tuba korras hoida, et tal oleks palju võimalusi, kuhu asju ära panna. Kui panipaiku on vähe, viskab ta kõik ühte kasti ja tal ei teki koristamissoovi,» nentis Naaber.

Tavalist riiulit on näiteks lapsel raske korras hoida, sinna tasuks panna mõned värvilised sahtlid ja karbid, kuhu saab asju paigutada.

Igasuguseid kaste ja karpe saab muidugi poest osta, kuid ise tehes tuleb odavam. «Võiks käia ka taaskasutuskeskustes ja otsida vanu mänguasjakaste,» soovitas sisekujundaja veel ühte odavamat võimalust. Et tulemus veelgi huvitavam oleks, võiks kastidele ka midagi maalida. «Kellel pole väga kätt, saab ka šabloonidega teha,» soovitas Naaber.

Samas ei tohiks lastetuba asjadega üle kuhjata, et lapsele jääks piisavalt vaba mänguruumi oma toimetusteks. Mida väiksem on tuba, seda põhjalikumalt peaks kogu süsteemi läbi mõtlema, et oleks, kuhu asju panna ning samas ka piisavalt ruumi mängimiseks.

Väikese ruumi puhul soovitas Naaber lasta eritellimusel teha liugustega garderoobkapi, kus ühel pool on riided ning teisel pool riiulid ja sahtlid mänguasjade jaoks. «Päevasel ajal tõmbad lükandukse eest ära ja laps saab mänguasjad kätte. Ei olegi vaja erinevaid kapikesi ja kummuteid, mis võtavad tegelikult hästi palju ruumi ja lapsele ei jää piisavat mänguala,» selgitas Naaber.

Ta lisas, et sellise kapi eeliseks on ka see, et lapse kasvades ei pea seda välja vahetama.
Kui aga ühes toas on mitu last, võiks toa ka visuaalselt ära jagada. «Lastel on vaja, et neil oleks toas oma ruum piiritletud,» nentis naine. Seda saab teha nii erinevate värvide kui ka muude elementidega.

Naaber meenutas, kuidas ta ise väiksena vennaga tuba jagades nööriga piire maha tõmbas. «Lastel on vaja visuaalset piiri – näiteks võib teha põrandale jalajäljed, mis jaotavad toa mõtteliselt pooleks,» käis ta välja ühe idee, kuidas seda loovalt lahendada. Miks mitte lasta lastel oma jalgadega jäljed põrandale joosta.

«Lastele tegelikult meeldib väga, kui nende nimi on eksponeeritud. Eriti kui on jagatud toad,» möönis sisekujundaja ning lisas, et nime võib panna näiteks voodi kohale või toa uksele. «See tekitab temas sellise tähtsa omanditunde. Seda kasutatakse palju just välismaal, Eestis ma pole seda väga näinud.»

Koht onniehituseks

Voodit valides võiks kaaluda nari, seda isegi siis, kui peres on vaid üks laps. Nari alla saab laps ehitada kas või onni, kuid sinna saab panna ka laua või nukumaja.

Sisekujundaja sõnul on mudilaste jaoks hästi oluline nende joonistuste ja tööde eksponeerimine. Teoste esiletõstmiseks tasuks välja mõelda mõni huvitav lahendus – näiteks kleepida need värviliste paberite peale või tõmmata seinale nöör ja riputada pildid näpitsatega selle külge.

«Üks võimalus on võtta vana lauajupp, värvida see ära ja kinnitada sinna külge teatud vahedega näpitsad,» soovitas Naaber. Ta märkis, et osa töödest tuleks riputada ka lapse silmade kõrgusele. Samuti võiks toa seintele riputada fotosid.

Seinte puhul soovitas sisekujundaja ühe võimalusena kasutada magnet- ja tahvelvärve, mida saab ka üksteise peale kanda, et tekitada tuppa üks mõnus sodimise ja teadete märkimise koht.

Naabri sõnul teevad lastetoa vahvaks toredad seinamaalingud, mida võiks kombineerida ka muude elementidega. Näiteks võib puuokstesse riputada nagid riiete jaoks või seinale joonistatud korvpallilaua külge kruvida päris korvpallikorvi.

Soovitusi

•    Püüa ruumi vaadata läbi lapse silmade. Lähtu tema soovidest, paiguta asjad nii, et ta need kätte saaks, riputa osa pilte tema silmade kõrgusele.

•    Kasuta kergestipestavaid materjale.

•    Loo tuppa piisavalt panipaiku, et lapsel oleks võimalus mänguasju ära panna ja sorteerida.

•    Panipaigana tuleks ära kasutada voodialune ruum, panna sinna kastid, kust on asju lihtne kätte saada.

•    Tõstes voodi maast kõrgemale, saab selle all oleva ruumi ära kasutada näiteks mõnusa onni või ka lugemisnurga tegemiseks.

•    Valge sein toob lastetoa mõnusa värvilise virvarri paremini esile ja asjad ei kao värvilisse tausta ära.

•    Mööbel ei pea olema ilmtingimata ühest komplektist – tasub kombineerida erinevate värvide ja variantidega.

•    Tuba ei maksa mööbli ja asjadega üle kuhjata.

•    Lapse toas võik kasutada looduslähedasi värve. Lisaks on olemas ka spetsiaalsed värvid allergikutele. Poistetoas peaks kindlasti olema ruumi mürgeldamiseks.

•    Poistetuppa võiks planeerida ronimisvõimaluse, näiteks köie või redeli.

•    Enamik väikesi tüdrukuid on õnnelikud ilusa baldahhiini üle nende voodi kohal.

•    Väiksema lapse puhul tuleks mõelda ka ohutuse peale – et poleks teravaid nurki, et riiulid oleksid korralikult seinas, et seinal ei ripuks klaasist pildiraame jne.

Allikas: Piret Naaber