Mertsina: paranev välisnõudlus toetab töötlevat tööstust

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Mihkel Maripuu

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on paranev välisnõudlus toetamas töötleva tööstuse tootmismahtude languse taandumist.

«Mais aeglustus töötleva tööstuse tootmismahu langus aastases võrdluses 1,4 protsendini. Viimati nägime nii väikest kukkumist 2022. aasta augustis, mil töötleva tööstuse maht oli tollal vähenenud kolmandat kuud. Nii on töötleva tööstuse tootmismaht langenud järjest nüüdseks – maikuuks – kaks aastat järjest. Aprilliga võrreldes suurenes tootmismaht küll 3,2 protsenti, kuid kuises võrdluses on tootmismahu kasvu ka varem ette tulnud,» osutas Mertsina pressiteates.

Kuigi ligi poolte töötleva tööstuse tegevusalade tootmismaht mais jätkuvalt vähenes, on languses tegevusalade arv tema sõnul vähenenud. Kõige suurema negatiivse mõjuga oli puidutööstuse ning mootorsõidukite ja haagiste tootmismahu vähenemine, kõige positiivsema mõjuga oli aga toiduainete ja paberitoodete tootmismahu kasv. Samas, aprilliga võrreldes kõik need neli tegevusala suurenesid. Mootorsõidukite ja haagite tootmismahu aastases võrdluses languse taga oli Mertsina selgitusel paljuski möödunud aasta mais toimunud erakordselt kiire kasv, mis viis selle tegevusala võrdlusbaasi kõrgele.

«Kõige enam aitasid mais töötleva tööstuse tootmismahu vähenemise pidurdumisele kaasa aga puidutööstuse tootmismahu languse aeglustumine ja metalltoodete tootmismahu pöördumine kasvuks. Suurem positiivne mõju tuli veel kummi- ja plasttoodete kasvust ning elektroonika ja elektriseadmete tootmismahu languse aeglustumisest,» lisas ta.

Eesti sisemajanduse nõudlus on jätkuvalt nõrk

«Aeglustunud on ka töötleva tööstuse käibelangus. Mais vähenes see aastases võrdluses ligi 3 protsenti, kusjuures viimastel kuudel on languse aeglustumisele aidanud kaasa välisnõudluse paranemine, samas kui müügi vähenemine siseturule on tugev,» tõi ökonomist välja.

See omakorda viitab aga jätkuvalt nõrgale Eesti majanduse nõudlusele. «Töötleva tööstuse ettevõtete andmetel suurenes mais nende eksport ligi 2 protsenti. See number on küll erinev väliskaubandusstatistika andmetel leitud kaupade ekspordi muutusest, kuid kaupade ekspordi languse aeglustumist või isegi langusest väljumist kajastab see üsna sarnaselt. Kuigi töötleva tööstuse langusest taandumist toetab välisnõudluse paranemine, on tugeva mõjuga ka aasta tagune madalam võrdlusbaas,» nentis Mertsina.

«Eesti tööstusettevõtete lähikuude ootused tootmise ja ekspordi kohta on sel aastal küll paranenud, kuid pikemas võrdluses on need ikka veel nõrgad. Samas ootavad selle aasta alguses läbiviidud Swedbanki tööstusuuringu järgi Eesti tööstusettevõtted käesoleval aastal toodangumahtude 1 protsenti kasvu. Jätkuvalt on Eestis peamiseks riskiks toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamine – nii vastas lausa 80 protsenti ettevõtetest. Ettevõtted ootavad riigilt tuge peamiselt tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimise juures, uuetele turgudele sisenemisel ja investeeringutel keskkonnanõuete täitmiseks. Need on valdkonnad, mida toetavad rohkem ka teised riigid,» selgitas ta.

Välisnõudlus paraneb tasapisi

Euroala, kuhu läheb ligi pool Eestist eksporditud kaupadest, ostujuhtide indeks tema sõnul juunis küll halvenes, kuid tõenäoliselt oli see ajutine, kuna ettevõtted on eesoleva aasta kohta optimistlikumad. Euroala suurematest riikidest läheb jätkuvalt halvemini Saksamaa töötleval tööstusel. «Soome ja Rootsi ehitusturu nõrk nõudlus on teatavasti andnud tugeva löögi meie töötleva tööstuse tootmismahtudele. Soomes on hooneehituses ehituslubade arvu langus juba mõnda aega pidurdunud ja Rootsis näitab isegi kasvu, kuid varesemaga võrreldes on veel tegemist väga väikese muutusega,» tõdes Mertsina.

Ta märkis, et sel aastal on järsult suurenenud Hiinast Euroopasse laevade konteinervedude hinnad, mis võivad hakata kergitama osade kaupade tootmishindu. Samas on nõudlus euroalal paranemas ja ettevõtted saavad üha enam oma tootmishindade tõuse lõpptarbijatele edasi suunata, mis omakorda võib jällegi pidurdada inflatsiooni aeglustumist.

«Maailmas on viimastel aastatel oluliselt suurenenud diskrimineerivate kaubandusmeetmete arv – seda eriti metalltoodetele, orgaanilistele kemikaalidele, teraviljadele ning sõidukitele ja haagistele. Vaatamata sellele on maailma kaubandusmaht langusest väljunud, millel on ka kaudselt positiivne mõju Eesti kaupade ekspordile ja ka meie peamisele kaupu eksportivale majandusharule, töötlevale tööstusele,» võttis ökonomist kokku.