Bensiini ja diislikütust ähvardab poliitikute tõttu meeletu hinnatõus

Tankla Foto: Tairo Lutter

ELi plaan lisada alates 2027. aastast transpordikütuste hindadele heitmemaks võib kergitada bensiini ja diislikütuse hindu ligikaudu kolmandiku võrra. Kallineb ka hoonete kütmine.

Eksperdid on hinnanud, et näiteks diislikütus võib uue maksu tõttu kallineda Euroopa tanklates 2031. aastaks juba 50 või enamgi senti liitri kohta. Samas võib saastekvoodi hüppelise hinnatõusu tõttu kerkida diisli tanklahind kuue aasta pärast ka enam kui 80 senti liitri kohta ehk siis Eestis lisanduks diislikütuse tanklahinnale üle poole.

Aga see pole veel kõik. Eestis tõstetakse lähiaastatel diislikütuse aktsiisi ja samuti on ELil plaanis suurendada biokütuste osakaalu. Needki sammud tõstavad hindu tanklates.

Alexela energiamüügi valdkonna juhi Tarmo Kärsna sõnul tõstab lähiaastatel diislikütuse hinda aktsiisitõus, nagu juhtus tänavu mais. «Aktsiis tõuseb igal aastal 3,3 senti liitri kohta koos käibemaksuga ehk 2027. aastaks 9,9 senti liitri kohta. CO2 maks tõstab 2027. aastal hinda umbes 14 senti liitri kohta, mille aluseks on eeldatav CO2 hind 70 eurot tonni kohta,» selgitas ta.

Euroopa Liit on tema sõnul arvestanud nn pehme üleminekuga, hoides arvestuslikku CO2 hinda samal tasemel kuni 2030. aastani. «Samas on selgusetu, kuidas see mehhanism töötab, kui CO2 turuhind on oluliselt kõrgem, sest juba eelmisel aastal nägime ka saja euroni küündinud hindu,» märkis ta.

Hinnašokk tulekul

Terminal Oili juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on koguni võimalus, et bensiini ja diislikütuse hinnale lisandub 2027. aastal üle 80 sendi liitrist koos käibemaksuga. Rehkendus põhineb Saksa mõttekoja Agora Energiewende uuringul, mille järgi võib heitmekvoodi hind tõusta isegi 200 euroni tonnist.

«Kui nii peaks minema, siis bensiini ja diislikütuse hinnad tõusevad tanklas vastavalt 0,73 ja 0,83 euro võrra, mis teeks antud kütuste postihindadeks tanklates tänaseid hindu arvestades vastavalt umbes 2,5 ja 2,37 eurot liitrist,» nentis Vaht.

Praegu on küll CO2 hinna osas lepitud kokku hinnalagi 45 eurot tonn, mille korral oleks mõju bensiini ja diislihinnale vastavalt 0,16 ja 0,19 eurot liitrist koos käibemaksuga, kuid seda hinnalage nimetatakse juba väga madalaks ja see võib muutuda.

See tähendab, et kui euro­poliitikute eesmärk suunata tarbija maksudega eelistama keskkonda vähem saastavaid lahendusi ei kanna vilja, siis võidakse hinnalage kas kergitada või üldse sellest loobuda.

Saksa teadlased juba hoiatavad, et kui senised kliimameetmed pole piisavalt tõhusad, võib ELi 2027. aasta auto- ja kodukütuse süsinikdioksiidi hind kerkida üle 200 euro tonni kohta.

Näiteks ainuüksi Saksamaa jääb tõenäoliselt oma 2030. aastaks seatud saaste vähendamise eesmärgile ligi 200 miljoni tonni heitmetega alla, sest energiamaksude reform on riigis aastateks takerdunud.

Mõttekoja Agora Energie­wende Saksamaa haru juhi Simon Mülleri sõnul on seetõttu kvoodi hinnahüppe oht märkimisväärne, vahendas Euractiv. «On vaja uut poliitikat,» ütles Müller, kes soovitab hinnašoki vältimiseks juba tõsta siseriiklikke süsinikdioksiidi hindu.

Kus aga ikkagi peitub selle enneolematu hinnatõusu põhjus, kõige kurja juur? Nimelt nõustus EL 2022. aastal looma teise heitkogustega ­kauplemise süsteemi (ETS2), mis hõlmaks transporti ja eluasemeid ja mis on osa reformidest, millega soovitakse vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55 protsenti. Bloki algne piirav heitkogustega kauplemise süsteem ETS1 hõlmas vaid elektritootjate ja rasketööstuse heitkoguseid.

Praegu on ETS2ga hõlmatud sektorites kehtestatud süsiniku hind 30 eurot heitetonni kohta, alates 2025. aastast on see aga juba vähemalt 55 eurot. Mõttekoda Agora leiab, et süsiniku­turu laienemisel peaks Saksamaa kandma osa vaesemate riikide kuludest. Seda oleks võimalik saavutada, kehtestades sakslastele energiamaksu kaudu siseriiklikuks miinimumhinnaks 120 eurot, et reserveerida rohkem kvoote ülejäänud Euroopale.

ETS2 raames praegu tasuta kvoote ei väljastata. Osa maksust saadavast tulust suunatakse aga «sotsiaalsesse kliimafondi», et aidata madalama sissetulekuga majapidamistel ja väikeettevõtetel katta soojustuse, energiatõhususe või süsinikdioksiidivaba transpordi kulusid. Väiksema heitega kütuste kasutamist propageeriv fond püüab sellega ära hoida 2018. aastal Prantsusmaal toimunud põllumeeste protestide kordumist, mille põhjuseks oli diislikütuse riiklike maksude tõstmine. Needsamad kasvavad kütusehinnad olid ka selle aasta alguses kogu ELis põllumajandustootjate protestide üheks ajendiks.

ETS2 rakendumisel peavad kütusetarnijad alates 2027. aastast ostma kvoote, et katta oma süsinikdioksiidi heitkoguseid, ja muidugi jäetakse need kulud tarbijate kanda. Norra süsinikuturu analüüsifirma Veyt ennustab, et 2031. aastal jõuab lisatasu 54 sendini liitri kohta, kuna meetmeid võetakse järk-järgult, kirjutas sel nädalal Financial Times. Tasuda tuleb ka hoonete küttel tekkivate heitkoguste eest, mis tõstab 2031. aastaks näiteks kivisöe hinda 68 senti kilogrammi kohta, leidis Veyt.

Veyti hinnangul on tegu tõhusa skeemiga. See käivitaks märkimisväärse heitkoguste vähendamise laine, mis võrdub umbes 400 miljoni tonniga kõikides kaetud sektorites aastaks 2040. Kõige enam mõjutab see muidugi maanteetransporti, kuid samas läbi diislikütuste kallinemise ka pea kõikide kaupade veokulusid, mis jõuab järjekordse hinnatõusuna paraku ka poeriiulitele.

Paremtsentristlik Saksa seadusandja Peter Liese, kes pidas ETS2 meetme läbirääkimisi, ütles, et heitkoguste vähendamiseks ei ole alternatiivi süsiniku hinnastamisele. «Kui liikmesriigid püüavad süsinikuheitmeid vähendada ilma ETSita, on see palju kallim ja palju bürokraatlikum,» ütles ta FT-le. Kuid Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni esimees Pascal Canfin hoiatas, et kui süsiniku hind läheb liiga kõrgeks, on see eurooplastele vastuvõetamatu.

Järjest karmim kord

Lisaks võeti mullu vastu taastuvenergia direktiiv RED3, mis asendab seniseid direktiive. Eesti peaks sellega liituma järgmise aasta mais. Alan Vahi sõnul suurendati uue direktiiviga 2030. aastaks taastuvkütuste osakaalu 14 protsendilt 29 protsendile. «RED3 tõstab autokütuste hindu 15–20 sendi võrra liitri kohta,» arvas ta.

«Samas avaldas Euroopa Kontrollikoda seejärel analüüsi, millest nähtub, et 2021. aastal oli taastuvkütuste osa ELi maantee- ja raudteetranspordis vaid 7,5 protsenti, millest neli protsenti andsid toidu- ja söödakultuuridel põhinevad biokütused ja biogaas,» ütles Vaht. «Aruande kohaselt täitsid RED1 direktiiviga kehtestatud eesmärgi vaid seitse riiki.»

Vahi sõnul on mõtlemapanev probleem, et aruandes leiti, et biokütused ei ole siiski kuigi keskkonnasõbralikud ning biokütuste tootmiseks vajalike toorainete kättesaadavus on piiratud. Vaht leiab, et CO2 maksul, automaksul ja muudel meetmetel on autoturule suur mõju. «Sisepõlemismootoriga autode kasutamine tehakse võimalikult kalliks,» möönis ta.