Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtete juhatustes üks ELi madalamaid. Esindatus korporatiivfirmade tipus on stabiilselt madal, eristudes sellega teistest riikidest, kus see on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud.
Euroopa Komisjoni hinnangul on eduka juhtimise jaoks suure tähtsusega, et otsustajate seas oleksid nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu.
Sätete mõju vaadatakse hiljem üle
ELi direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine börsifirmade juhtorganites just seetõttu, et suurematel börsiettevõtetel on suur majanduslik ja sotsiaalne mõju. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12.
Need meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. Komisjon viib enne seda läbi hindamise, kuidas sooline esindatus muutunud on ja kas oleks vaja jätkata täiendavate meetmetega.
Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga, kus on seatud eesmärk saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes nii, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60 protsendi.
«Nimetamiskomitee lähtub uute nõukogu liikmete valikul alati iga kandidaadi oskustest, pädevusest ja ametialasest suutlikkusest. Kui aga lõpuks jääb sõelale mitu samaväärset kandidaati, kellest üks on alaesindatud soost, siis tuleb eelistada teda – see põhimõte jõuab nüüd ka seadusesse,» selgitas rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.