Börsifirmad peavad juhtkonnas hakkama arvestama soolise tasakaaluga

Börsikella helistamisega avati Liveni võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna võlakirjabörsil. Foto: Madis Veltman

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga valminud seadusemuudatused, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu suurte börsifirmade juhtkondades. Lisaks reguleeritakse soolise tasakaalu saavutamist riigi äriühingutes.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, mille järgi börsiettevõtte üldkoosolek peab soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist: vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost.

Esimese eesmärgi täitmiseks peaks näiteks viieliikmelises nõukogus olema kaks alaesindatud soost isikut, teise eesmärgi täitmiseks nõukogus ja juhatuses, kus on kokku näiteks üheksa liiget, peaks neist kolm olema alaesindatud soost. Valitud eesmärk tuleb täita 2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittesaavutamine ei too kaasa sanktsioone.

Oluline roll värbamisel 

Muudatus nõukogu või juhatuse tasemel peab toimuma aja jooksul vastavalt sellele, millal saab läbi seniste liikmete ametiaeg. Värbamisel tuleb börsifirmal mitme võrdse kandidaadi puhul eelistada alaesindatud soost inimest. 

«Mitmekesisusest juhtimises on ettevõtetel ainult võita. Uuringud näitavad, et ettevõtted saavad sooliselt tasakaalus juhtkondadest kasu, sest neil on tänu mitmekülgsematele vaadetele parem võimekus hinnata tarbijate huve ja nõudlust,» selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

«Planeeritavatel muudatustel on laiem mõju ka ühiskonnas tervikuna. Naiste senisest suurem osalus tippjuhtimises võib kaasa aidata ka seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemisele,» ütles Saar.

Börsifirmad peavad avaldama teabe juhtkonna soolise koosseisu kohta oma veebilehel, lisaks avaldab finantsinspektsioon selle ülevaate oma kodulehel.

Kui lõpuks jääb sõelale mitu samaväärset kandidaati, kellest üks on alaesindatud soost, siis tuleb eelistada teda – see põhimõte jõuab nüüd ka seadusesse.

Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtete juhatustes üks ELi madalamaid. Esindatus korporatiivfirmade tipus on stabiilselt madal, eristudes sellega teistest riikidest, kus see on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud.

Euroopa Komisjoni hinnangul on eduka juhtimise jaoks suure tähtsusega, et otsustajate seas oleksid nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu.

Sätete mõju vaadatakse hiljem üle  

ELi direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine börsifirmade juhtorganites just seetõttu, et suurematel börsiettevõtetel on suur majanduslik ja sotsiaalne mõju. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12.

Need meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. Komisjon viib enne seda läbi hindamise, kuidas sooline esindatus muutunud on ja kas oleks vaja jätkata täiendavate meetmetega.

Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga, kus on seatud eesmärk saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes nii, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60 protsendi.

«Nimetamiskomitee lähtub uute nõukogu liikmete valikul alati iga kandidaadi oskustest, pädevusest ja ametialasest suutlikkusest. Kui aga lõpuks jääb sõelale mitu samaväärset kandidaati, kellest üks on alaesindatud soost, siis tuleb eelistada teda – see põhimõte jõuab nüüd ka seadusesse,» selgitas rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.