/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/27/15483722t1h84dd.jpg)
Niipalju, kui on erinevaid inimesi, on ka arvamusi, kuidas teha riigikaitsemaksu. Või kas maksu ongi vaja – saab ka teha võlakirjad, kuid see ei asenda tulusid.
«Kõige õigem oleks olnud panna Leedu eeskujul lisamaks pankadele,» ütles ettevõtja Indrek Neivelt. «Vaadakem suurt pilti: keskpank tõstis meie kõigi huvides intresse selleks, et ohjata inflatsiooni. Aga tulu sellest läks ühele sektorile ehk pangandusele. Ja ekstra kasum on umbes pool miljardit aastas.»
«See ei ole lihtsalt õiglane. Vaata ükskõik millisest nurgast,» märkis ta. «Ja kui veel vaadata, siis raha läheb suuresti vaja kinnisvara kaitsmiseks. Kinnisvara on peamiselt jällegi pankade laenude tagatised. Ehk pangad peaksid selle maksu suures osas enda õlgadele võtma. Mingit käibemaksu ega tulumaksu ei peaks tõstma.»
Laen või maksud?
«Laen tuleks siiski tagasi maksta ning jooksvalt tähendab see ka intresse. Üldreegel peaks siiski olema, et riik katab oma kulud oma tuludega, s.t maksudega. Nagu olen juba varem öelnud, meil pole veel nii hull olukord, et me peaksime eelarvedistsipliini täiesti unustama. Ka majandustsükkel tundub olevat sellises kohas, et pigem tuleks sihtida puudujääki üks protsent SKT suhtes,» ütles investor Heldur Meerits. «Küll aga oleks aktsepteeritav paariks-kolmeks aastaks lisamaks(e) kehtestada. Kuivõrd kaitsekulutuste suurendamise vajadus on ilmne, siis tuleks vastavalt muid kulusid kärpida.»
«Ja kui laenata, siis kas pankadelt või võlakirjadega?» küsis Meerits. «Võlakirjaemissiooni kulud on veidike suuremad kui pangalaenu korral. Ent kui emissioon suunata koduturule, siis kaasnevad muud positiivsed efektid (finantsturul uus instrument, üldine võlakirjaturu areng, intressikulud jäävad kodumaale) ja võlakirjade väljalaskmine oleks õigustatud küll.»
Sõerd: ettevõtete tulumaksu tõstmisega läheme rappa
Tänapäeval on riikide maksusüsteemid üles ehitatud nii, et maksustatakse sissetulekut ja tarbimist, vara ja omandit, loodusressursside kasutamist. Tulumaksuga maksustatakse tööjõudu, kapitalitulu ja ettevõtlustulu. Käibemaksu, nii nagu see Euroopas maksusüsteemina loodi eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. «Riigikaitsemaksu ma ei oska defineerida, sest selleks on vaja teada, mis on maksubaas, nii nagu tulumaksusüsteemis on selleks tulu või käibemaksusüsteemis tarbimine,» lausus riigikogu liige Aivar Sõerd (RE).
Tulumaksuga seoses rõhutaks ta ühte olulist aspekti. «Järgmisest aastast tõuseb meil tulumaksumäär 22 protsendile. Eesti maksusüsteemis kehtib alates 1994. aasta maksureformist sama tulumaksumäär nii üksikisikutele kui ettevõtetele. Ettevõtted maksavad järgmisel aastal tulumaksu jaotatud kasumilt ehk dividendidelt maksumääraga 22/78. Kui me vaatame teiste riikide tulumaksusüsteeme, siis seal on just ja eelkõige riikide konkurentsivõime parandamise eesmärgil ettevõtete tulumaksumäära pigem langetatud,» rääkis Sõerd.
Ta toob näite Soomest, kus on ettevõtete tulumaksumäära langetatud varasemalt kümne aasta taguselt 26 protsendilt praegusele 20 protsendile. «Ka Rootsis peaks ettevõtete tulumaksumäär olema 20,6 protsenti. Seda arvestades, kui meil järgmisel aastal tõuseb üldine tulumaks 22 protsendile, pole see juba enam piisavalt konkurentsivõimeline tase,» nentis Sõerd.
Leedus on ettevõtete tulumaksumäär 15 protsenti ja seda tõstetakse järgmisel aastal 16 protsendile, põhjendades seda riigikaitse vajadustega. Sõerd leiab, et nende riikidega, kellega me otseselt oleme konkurentsis, pole meie ettevõtete tulumaksumäär varsti enam konkurentsivõimeline.
«Meil on küll erisus, et maksustatakse jaotatud kasumit, aga investorid vaatavad kogu tsüklit, alates investeeringu tegemisest kuni dividendide väljavõtmiseni. Seega kokkuvõtlikult, riigid on reeglina viimasel kümnel aastal pigem ettevõtete tulumaksumäära langetanud, et parandada konkurentsivõimet,» lisas ta.
Maksuküüru saab kaotada ka teisiti
«Mis aga puudutab üksikisiku tulumaksu, siis on meil viimastel aastatel liiga kiiresti tõusnud maksuvaba tulu määr. Veel 2017. aastal oli maksuvaba tulu määr 180 eurot kuus, nüüd jõuab see järgmisel aastal 700 eurole kuus. Maksuküüru saab kaotada ka nii, et jätta maksuvaba tulu määr praegusele 654 euro tasemele kuuarvestuses,» ütles Sõerd.
Laen pole tulu, laen on kohustus, rõhutab Sõerd. Riigieelarve puhul kehtib tema sõnul ka universaalsuse põhimõte, et laenuraha läheb üldiselt riigieelarve puudujäägi katteks. Kui riik emiteerib finantsturgudel võlakirja, siis investorite vaates pole määratletud, kas see läheb spetsiifiliselt tervishoiu, teede ehituse või riigikaitse otstarbeks.
«Investorid vaatavad võlakirja ostes riigi reitingut, riigi üldist võimet oma kohustusi täita tulevikus, võlakoormuse arengut, riigieelarve puudujäägi väljavaateid ja hinnatakse geopoliitilisi riske,» lisas ta.